Maris Lauri: poolik haridus seab ohtu majanduse tuleviku

Maris Lauri Foto: Andres Haabu

Eesti on seni olnud IKT kasutamise osas üpris edumeelne, kuid nüüd peaks otsima võimalusi, et tekiks võimalikult suur spetsialiste, kes valdkonda edasi arendaksid, kirjutab majandusanalüütik Maris Lauri Postimehe arvamusportaalis.

Eesti IKT sektor on olnud viimastel aastatel väga edukas ning see on väljenduse leidnud ka kõige üldisemas majandusstatistikas. Majanduskriis puudutas sektorit vaid riivamisi, töötajate palgatase on Eesti keskmisest kõvasti kõrgem ja sobivate töötajate puudusest räägitakse juba päris mitu aastat. IKT-st räägitakse kui ühest Eesti eduloost ja olulisest tuleviku majandust edasivedavast jõust. Kuid milline võiks olla Eesti IKT kasvupotentsiaal? Lühikeses loos on võimatu käsitleda põhjalikult kõiki kasvupotentsiaali mõjutavaid tegureid, kuid mõningatele mõtlemist väärivatele aspektidele tahaks küll tähelepanu pöörata.

Kui öeldakse IKT, siis mõeldakse tihtipeale üksnes IT-le ja paljudel kerkib silme ette nn patsiga poiss. Reaalsus on teine, IKT sektor on laiem, sisaldades ka suuremat osa elektroonikatööstusest ja kommunikatsiooni ehk side valdkonda. Kuid IKT lahenduste aktiivsete kasutajate ring töötajate seas on oluliselt suurem, põhimõtteliselt kasutatakse neid rohkemal või vähemal määral kõikjal. OECD andmetel oli 2010. aastal Eestis IKT spetsialiste 3,2 protsenti hõivatutest, aktiivseid kasutajaid aga 24,1 protsenti. Võib arvata, et mõlemad numbrid on paari aasta jooksul päris oluliselt kasvanud, sest ainuüksi IKT ettevõtetes on töötajate arv kasvanud kahe aastaga 24 protsenti. Kahjuks pole võimalik öelda, palju on tõusnud aktiivselt IKT lahendusi kasutavate töötajate arv, kuid üpris tõenäoliselt on see toimunud ligikaudu samas proportsioonis.

OECD andmestik 36 riigi kohta näitab, et IKT spetsialistide ja aktiivsete kasutajate vahel eksisteerib suhteliselt selge seos: enam spetsialiste tähendab ka enam aktiivseid kasutajaid. Väga üldistatult on ühe IKT spetsialisti kohta ligi kuus IKT kasutajat (täpsemalt keskmiselt 5,9). Kuid erinevused riigiti on suured: kõige kehvema tulemuse annab Šveits (3,7) ja parima tulemuse Leedu (15,8). Leedu on aga suur erineja, järgmisel kohal on Malta (8,2). Tähelepanuvääriv on aga see, et lisaks Šveitsile näitavad kehva kordajat ka Kanada jaTšehhi (3,8) ning Rootsi (3,9). Ja lõpuks pole eriliselt head ka USA (4,1) näitajad (sama on Rumeenial, Norral) ning isegi Soome (4,7) tulemus jääb kehvemate hulka.

Kindlasti on sellise suhtarvu puhul oma roll majanduse struktuuril, sest mõningates valdkondades (nt finantssektoris) kasutatakse IKT lahendusi paratamatult rohkem kui teistes. Kuid asi ei ole üksnes selles. Väga võimalik, et oluline on ka see, kuidas IKT ettevõtted jaotavad oma tähelepanu ekspordi ja siseturu vahel. Näiteks Soomes on Nokia ja temaga seotud ettevõtete mõju hõives märkimisväärne, kuid kuna tegemist on eelkõige tööstusettevõttega, mis toodab valdavalt välisturgudele, siis pole ka imestada, et siseturule on rohketel IKT spetsialistidel suhteliselt tagasihoidlik mõju.

Ei saa aga välistada – ja see ei pruugi paljudel juhtudel olla üldse mitte vähetähtis tegur -, et nii mitmedki jõukad riigid või täpsemalt nende ettevõtted on mugavusest või laiskusest (sest vanaviisi on ka edukad oldud) tehnoloogilise arengu rongist pisut maha jäänud.

Eesti vastav kordaja oli 2010. aastal 6,5 ehk vähemalt 2010. aasta seisuga oli Eesti edukas IKT rakendaja majanduses. Reaalsus võib toodud numbritest mõneti erineda, sest OECD on aktiivseteks kasutajateks lugenud valdkonnad ja ametid, kus IKT kasutus on üldjuhul tööprotsessi lahutamatu osa. Reaalselt IKT lahendusi kasutajate hulk on tõenäoliselt suurem, kuna IKT kasutus laieneb järjest uutele aladele ning need on arvestusest välja jäänud.

Selles mõttes on huvitav vaadata, mida 2011. aasta statistikaameti uuringu kohaselt täistööjõus inimesed (vanuses 20-64-aastat) oma arvutikasutamise oskustest arvavad. Eelneva uuringuga (2007. aastal) võrreldes on muutus olnud väga suur: arvutit mitte kasutavate inimeste arv vähenes peaaegu kolmandiku võrra ja algtasemel arvutikasutajate arv ligi kolm korda. See tähendab, et asjatundlike või ekspertkasutajate arv suurenes nelja aastaga kaks korda ja nende osakaal tõusis üle 65 protsenti. Jah, vanemate ja vähem haritud inimeste oskused on endiselt kehvemad, kuid reaalselt on vähemalt heade arvutikasutusoskustega inimesi nii palju, et Eestis peaks olema küllaga potentsiaali kasvatamaks IKT-d aktiivselt kas tööl või tarbimises kasutajate hulka.

Kuid selleks, et see saaks juhtuda, on vaja mitmeid eeldusi. Küsimus on kindlasti selles, kuidas töö on korraldatud, millised on võimalikud IKT-alased lahendused ning kas ettevõtted on valmis ja võimelised neid lahendusi kasutama. Arvestades seda, et Eestis jääb tööealisi inimesi lähima kümne aasta jooksul kõvasti vähemaks, peaks ettevõtete huvi kaasaegsema tehnoloogia kasutamise järgi kõvasti kasvama. Niisiis on olemas veel üks komponent, mis Eestis IKT kasutajate ringi peaks tõstma.

Siiski ei saa IKT lahendusi rakendada ilma IKT spetsialistideta. On väga hea, et haridussüsteemi kõikidel tasemetel arvutierialadel on vastuvõtt viimastel aastatel kasvanud. Kuid oluline on ka see, et õppimaasunud oma haridustee lõpuni käiksid. Küsimus ei ole üksnes selles, et noor inimene võib kooli lõpetamata jätmise puhul oma tulevikuvõimalusi oluliselt piirata, ka riik ja ettevõtted kaotavad, kui õppurid ei omanda teadmisi oma võimete kohaselt. Kui spetsialistide puudus võib paljusid ettevõtjaid ahvatleda palkama ka pooliku haridusega noori – kes sellest võimalusest kinni haaravad, sest saadav palk on väga hea -, siis pikaajaliselt saevad ettevõtted niiviisi tuleviku kasvuvõimalusi.

Jah, Eesti on seni olnud IKT kasutamise osas üpris edumeelne. Meil on ka väga hea potentsiaal seda siit veelgi enam edasi minna, sest on suur heade arvutikasutusoskustega inimeste hulk ning ka ettevõtete huvi IKT tehnoloogiate rakendamise vastu peaks kasvama. Nüüd on oluline, et neid IKT tehnoloogiad oleks ka keegi loomas ja ettevalmistamas ehk siis et jätkuks õppijaid ja lõpetajaid ning – kõige olulisem – et oleks ideid, mida rakendatakse.