Hendrik Agur: vähem kadedust

Hendrik Agur Foto: Küllike Rooväli / Postimees

Ärgem kadetsegem tublisid koole, kes lahendusi otsivad, vaid aidakem järele nõrku koole, kirjutab Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur Postimehe arvamusportaalis, arutledes kirgede üle Tallinna reaalkooli kõrvale tekkiva erakooli ümber.

See, et mõnedesse koolidesse on oluliselt suurem tung kui teistesse, on aastatepikkune tegemata jätmine Tallinna hariduskorralduses. Tahtmata kellelegi Tallinna haridusjuhtidest varbale astuda, on see siiski tegemata töö. Koolide tase on ebaühtlane – nõrku koole, kelle õpetamise tase on vilets, vanemate ja õpilaste poolne usaldus puudub ja kooli maine madal, on lubamatult palju. See ongi põhjuseks, miks mitmetesse kesklinna koolidesse on soovijaid kümneid kordi rohkem, kui koolis kohti.

Kui ka teiste koolide kvaliteedinäitajad ja maine oleksid kõrgemad, siis ei tekiks nii suurt nõudlust praegustesse headesse ja mainekatesse koolidesse õppima asumiseks. Tõsi, paljuski on tegemist vanemate ja õpilaste uskumustega, et teatud koolid on eriti ihaldusväärsed ja head. Aga kivi veereb ja peatada seda pole võimalik. 

Olukorra stabiliseerimiseks näen ainsa lahendusena praeguste nõrkade koolide tugevdamist. Selleks on mitmed meetodeid, näiteks nõrgemate koolide liitmine tugevate koolide juurde, ühendatud juhtkondade loomine, et kanda paremad kogemused ja väärtused edasi nõrgematesse koolidesse. Selleks on aga vaja ainult ühte – koolipidaja tahet. Siis on see võimalik.

Viie aastaga saaks sel moel Tallinna koolide taseme ühtlustada ja tõmmata kaasa praegu nõrgemad koolid tugevamatele järele.

Turg tühja kohta ei salli ja täiesti loogiliseks tulemuseks selles protsessis ongi, et tühimikku turul haridusnõudluses aitab täita erakool, kellel on inimeste näol olemas kompetents, kogemused ning vanemate ja õpilaste usaldus uue kooli tegevuse viljakusse, arvestades just taustsüsteemi. Pole mõtet sarjata uut algatust, süvenemata põhjustesse, miks selline olukord on tekkinud. 

Mina kiidan loomulikult praeguses olukorras erakooli loomise heaks ja see, et kasutatakse Tallinna reaalkooli kompetentsi ja know how 'd, on ju ainult positiivne, sest kooli loomise ja pidamise eesmärk on ikka lapse areng. Võidavad lapsed, kes saavad head haridust. Seda, et mõnele kõrvaltvaatajale või otsustajale ei meeldi teadmine, et kasutataske linna munitsipaalkooli kogemusi ja kompetentsi, tuleb pidada kitsarinnalisuseks või isegi väiklaseks kadeduseks. Mis siis, et kasutatakse? See just ongi hea, et kantakse edasi  ja laiendatakse parimat praktikat hariduses. Kui võitjaks on lastele parem haridus, siis tuleks igati soodustada kõiki taolisi protsesse.

Gustav Adolfi Gümnasiumi juurde erakooli luua ei saaks ja ei hakatagi. Küll aga on kooli juures tugevate ja missioonitundega vilistlaste juhtimisel tegutsev Gustav Adolfi Sihtasutus, mille juures tegutseb ka koolituskeskus. Sihtasutus teeb ettevalmistusi erakooli loomiseks ning kaubamärgid on registreeritud.

Tähtis on hea haridus. Milline  võimalus on linnal? Täna minu teada linn mingisuguseid takistusi erakoolide tekkele ei tee, küll aga tuleks mõistlikuks pidada seda, et linn korrastaks oma koolivõrku just praeguste tugevate koolide laiendamise ja liitmisega ning selliselt nõrgemate koolide taseme tõstmisega, et kanda väärtuslik kompetents ja väärtused edasi ning laiendada hea hariduspraktika kogemusi. Kui niiviisi – linn ühelt poolt tõstaks väga sihiteadlikult  hariduse kvaliteeti ja erasektor teiselt poolt, tekikski kõige naturaalsem eluterve konkurents haridusturul ja jõujooned paneb paika tarbija – lapsevanemast maksumaksja – oma lapsele kooli valides.

Reaalkooli algatus on mõistlik võimaluse ja olukorra kasutamine. See on tore, et meil on tublisid erakoole, mis on tekkinud sõna otseses mõttes tühjale väljale (nt RAM). Tubli töö. Aga kuna tegemist on eraalgatusega, siis toonased valikud olid sellised ja väärtused ning lähenemisviis teistsugune. Praegused Tallinna reaalkooli juurde erakooli loojad on ju ka sisuliselt erasektor ja nemad kasutavad teist teed – valikute küsimus. Mina kiidan selle heaks, sest nagu eelpool öeldud, võidavad lapsed. Tihe seotus ja integreeritus munitsipaalkooliga on positiivne: kool saab üle võtta välja töötatud õppekava mudeli ja seda ise edasi arendada. 

Ärgem vaadakem haletseva ja kadeda pilguga tublidele koolidele, vaid püüdkem vähem tublid viia järele tublidele ja teha nendega sisulist koostööd, et ka ise tubliks saada. Kaigaste kodarasse loopimine tublidele ei soodusta progressi.