Tallinna reaalkooli vilistlaskond on küllalt soliidne. Kooli 132-aastase tegutsemisajaloo jooksul on tuule tiibadesse saanud suur hulk inimesi, kellest paljud mäletavad matemaatikatundi positiivse emotsiooniga. Vilistlastena peame oluliseks reaalainete süvaõpet, õpilaste süvendatud ettevalmistamist just reaalainetes ning Reaali Vaimu kandmist. Asjaolu, et Tallinna reaalkool on 2012. aasta lõpueksamite põhjal ka Eesti edukaim kool, on vilistlasele väheoluline, kuid meeldiv boonus.
Iga kool vajab oma tegutsemiseks ruume ning ruumipuudus on olnud üheks reaalkooli murekohaks nii kaua, kui ma mäletan. Kooli staadionile plaanitud juurdeehitisest on lastevanemate koosolekul räägitud peaaegu kümme aastat. Oma kulu ja kirjadega on ette valmistatud eskiisid ja tehtud arheoloogilisi kaevamisi. Mida ei ole, on uus maja. Kooliomaniku ehk Tallinna linna poolt on see ka arusaadav – miks investeerida kesklinna ühe kooli juurdeehitisse, kui äärelinnades vaevlevad paljud koolid õpilaste puuduses?
Realistid on aga harjunud lahendusi otsima. Kui avanes võimalus üürida ruume Pärnu mnt 11 (endises politseihoones), kasutati see võimalus ära. Ei tule vist aga üllatusena, et kinnisvara kesklinnas maksab raha, mis viiski ideeni asutada reaalkallakuga tasuline põhikool, Tallinna kesklinna põhikool.
Laiapõhjaline majandus, mis on Eestile edu toonud, vajab ka tulevikus erineva ettevalmistusega spetsialiste. Nii meie tuleviku kasvumootoriks oodatud IT-sektor kui ka väga paljud teised valdkonnad vajavad insenere, kelle ettevalmistus algab reaalainete süvendatud õpetamisest. Spetsialiseeruda reaalaladele gümnaasiumiastmes ei ole tõsiseltvõetav soovitus – samahästi võiks hakata noori tippsportlasi «oma erialale» suunama alles gümnaasiumis. See on, nagu poleks noorel Veerpalul või Kanepil enne gümnaasiumisse minekut suuskade või reketi juurde asja.