Robert Kitt: Realistid on harjunud otsima lahendusi – ka koolivõrgus

Robert Kitt. Foto: Erakogu

Vabakonnad ja kodanikualgatus on nähtused, mis on viimasel ajal järjest rohkem pead tõstnud. Vabakondi on erinevaid; samuti on erinevaid tegutsemise eesmärke. Kuna eestimaalased on poliitiliselt väheaktiivsed, siis ilmselt enamik kodanikest ei seosta ennast ühegi vabakonnaga. Samas ei ole see päris nii. Kõik me oleme käinud ühes või mitmes koolis ja kuulume nende koolide vilistlaste hulka. Tavaliselt piirdub vilistlaseks olemine kokkutulekuga – vähe on kuulda olnud, et ühe või teise kooli vilistlased on organiseerunud ning võtavad ühiselt midagi ette.

Tallinna reaalkooli vilistlaskond on küllalt soliidne. Kooli 132-aastase tegutsemisajaloo jooksul on tuule tiibadesse saanud suur hulk inimesi, kellest paljud mäletavad matemaatikatundi positiivse emotsiooniga. Vilistlastena peame oluliseks reaalainete süvaõpet, õpilaste süvendatud ettevalmistamist just reaalainetes ning Reaali Vaimu kandmist. Asjaolu, et Tallinna reaalkool on 2012. aasta lõpueksamite põhjal ka Eesti edukaim kool, on vilistlasele väheoluline, kuid meeldiv boonus.

Iga kool vajab oma tegutsemiseks ruume ning ruumipuudus on olnud üheks reaalkooli murekohaks nii kaua, kui ma mäletan. Kooli staadionile plaanitud juurdeehitisest on lastevanemate koosolekul räägitud peaaegu kümme aastat. Oma kulu ja kirjadega on ette valmistatud eskiisid ja tehtud arheoloogilisi kaevamisi. Mida ei ole, on uus maja. Kooliomaniku ehk Tallinna linna poolt on see ka arusaadav – miks investeerida kesklinna ühe kooli juurdeehitisse, kui äärelinnades vaevlevad paljud koolid õpilaste puuduses?

Realistid on aga harjunud lahendusi otsima. Kui avanes võimalus üürida ruume Pärnu mnt 11 (endises politseihoones), kasutati see võimalus ära. Ei tule vist aga üllatusena, et kinnisvara kesklinnas maksab raha, mis viiski ideeni asutada reaalkallakuga tasuline põhikool, Tallinna kesklinna põhikool.

Laiapõhjaline majandus, mis on Eestile edu toonud, vajab ka tulevikus erineva ettevalmistusega spetsialiste. Nii meie tuleviku kasvumootoriks oodatud IT-sektor kui ka väga paljud teised valdkonnad vajavad insenere, kelle ettevalmistus algab reaalainete süvendatud õpetamisest. Spetsialiseeruda reaalaladele gümnaasiumiastmes ei ole tõsiseltvõetav soovitus – samahästi võiks hakata noori tippsportlasi «oma erialale» suunama alles gümnaasiumis. See on, nagu poleks noorel Veerpalul või Kanepil enne gümnaasiumisse minekut suuskade või reketi juurde asja.

Tallinna kesklinna põhikool on kütnud kirgi alates idee väljakäimise hetkest 2013. aasta alguses. Tegemist on puhtalt kodanikualgatusliku projektiga, kusjuures kodanikkonnaks on Tallinna reaalkooli vilistlased ja teised reaalhariduse fännid.

Tallinna kesklinna põhikool ei ole äriprojekt. Koolipidajaks on mittetulundusühing, mille eesmärgiks on toetada reaalkallakuga õppe pakkumist Tallinna kesklinnas. Munitsipaalkool Tallinna reaalkool oma direktoriga on uut initsiatiivi loomulikult moraalselt toetanud: saavad ju munitsipaalkooli lapsed tänu uuele koolile käia ühes vahetuses. Samas on ülioluline, et uue kooli taga seisev initsiatiivgrupp eesotsas Alar Tamkiviga on oma olemuselt kasumit mittetaotlev.

Juuni esimestel päevadel ei olnud haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud uuele koolile veel tegevusluba väljastanud. Kuigi oma kirjas mööndakse, et juriidiliselt on kõik korrektne, vajavat oma olemuslikult MTÜna loodud kool ühe Tallinna kesklinna «eliitkooli» vahetus läheduses veel täiendavat kaalumist. Nõus! Igakülgne asjade vaagimine ning vajadusel seaduste parendamine on demokraatliku protsessi lahutamatu osa. Siinkohal jääb vaid üle soovida, et protsess ei võtaks üle ega tapaks kodanikuinitsiatiivi, mida realistid on uue kooli asutamisega üles võtnud.