Hanno Pevkur: Eesti riigi- ja õiguskeel on eesti keel

Justiitsminister Hanno Pevkur. Foto: Mihkel Maripuu

See, et Eestis saa riigikeelt oskamata edukalt hakkama, on hea, sest motiveerib eesti keelt õppima, kirjutab justiitsminister Hanno Pevkur Postimehe arvamusportaalis vastuseks sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski seaduste vene keelde tõlkimise ettepanekule.

Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab eesti keele kui erilist kaitsmist vajava väärtuse. Seetõttu ei ole ka õigustatud anda mistahes teisele keelele kaudselt või osaliselt ametliku keele staatus.

Kui me tahame õigusteadlikkust edendada, siis lihtsalt seaduste avaldamine ja kättesaadavaks tegemine ei ole kõige tõhusam vahend. Ja kui me jagame tasuta vene keelde tõlgitud seadusi, siis me pigem tekitame juurde ühe müüri, mis eraldab osa Eesti venelasi siinsest ühiskonnast.

Seadustest arusaamine nõuab süvenemist ning tihti ka rakenduspraktika tundmist ja lisateabe läbitöötamist, mis ei ole ajapuuduse või õigusprobleemide keerukuse tõttu alati kõigile jõukohane. Samuti tuleb arvestada, et Eestis kehtivad peale Eesti seaduste ka Euroopa Liidu õigusaktid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas eesti keeles. Vene keel ei kuulu Euroopa Liidu ametlike keelte hulka ja seetõttu ei tõlgita Euroopa Liidus neid õigusakte vene keelde.

Küll olen ma nõus, et ühiskonnale laiemalt on kasulik, kui Eestis elavad venelased ja teistest rahvustest inimesed teavad, kuidas on riik ja ühiskond üles ehitatud. Aga sellele ei aita kuigivõrd kaasa pelk seadusetõlgete tasuta jagamine. See on passiivne meetod.

Pigem tuleb õigust rohkem selgitada. Mõne aasta tagune juhtum, kui pensionärid jäid teadmatuse tõttu ilma maksusoodustustest, ei olnud tingitud seadusetõlgete kättesaamatusest, vaid õiguslike selgituste puudumisest. Õigusteadlikkuse parandamise mõttes on seadusetekstide avaldamisest hoopis olulisem õigust selgitada ja tagada õigusabi kättesaadavus. Seda ka vene keeles.

Eestis on õigusteave märksa paremini kättesaadav kui teistes riikides

Kui vaadata, mida riik on üldise õigusteadlikkuse suurendamiseks teinud, siis kahtlemata on ajakohase õigusteabe kättesaadavus Eestis tagatud paremini kui paljudes teistes riikides, sealhulgas ELi liikmesriikides.

Alates 2002. aasta 1. juunist, kui võeti kasutusele elektrooniline Riigi Teataja, on meil tagatud tasuta ligipääs kõigile seadustele ja määrustele. Selle aasta 1. jaanuarist avaldavad ka kõik omavalitsused Riigi Teatajas oma määrused koos ajakohaste terviktekstidega. Samuti on kättesaadavad jõustunud kohtuotsused, iga inimene saab tellida oma e-posti aadressile tasuta õigusteavet jms.

Samuti on tähtis meelde tuletada, et riik tasub väga suures ulatuses isikute kohtus tekkivate kaitsekulude eest (ligi 4 miljonit eurot aastas), ja koostöös vabaühendustega pakutakse tasuta õigusabi, mille maht on viimase kolme aastaga peaaegu neljakordistunud, ulatudes tänavu 110 000 euroni. Kusjuures tasuta õigusnõustamist on pakutud ja pakutakse üle Eesti. Ka vene keeles.

Enamik igapäevaelus vajalikke seadusi on vene keeles olemas

Olgu meelde tuletatud, et kuni 2006. aastani anti välja venekeelset väljaannet Pravovõje Aktõ Estonii, milles avaldati ka enim kasutatavate seaduste mitteametlikke tõlkeid. Väljaandmine lõpetati, sest tellijate arv kahanes nii väikseks, et selle järele puudus vajadus.

Üsna sarnases olukorras, kus osa rahvast ei valda vajalikul tasemel riigikeelt, on ka Läti ja Leedu. Ka seal ei avalda riik tasuta venekeelseid õigusakte. Samal ajal on meil Estlexi kodulehel olemas ajakohased venekeelsed seadusetekstid.

Kokkuvõttes julgen väita, et inimene ei saa Eestis üheski valdkonnas väga hästi ja edukalt hakkama, kui ta ei oska vajalikul tasemel eesti keelt. See peaks olema ka piisav motiiv eesti keelt õppida. Teisisõnu: probleem ei ole mitte teistesse keeltesse tõlgitud seaduste kättesaadavuses, vaid kasin keeleoskus ja õppimismotivatsiooni puudus.

Eesti olulisemad seadused tuleks tõlkida vene keelde, see on nii vajalik kui inimlik, kirjutas riigikogu liige Jevgeni Ossinovski (SDE) pühapäeval Postimehe arvamusportaalis.