Jevgeni Krištafovitš

FOTO: Peeter Langovits

Venekeelsete inimeste ja eestikeelsete seaduste vahelise lõhe ületamine algab noorte talentide Ida-Virumaa õigusruumi uueks looma toomisest, mitte dokumentide tõlkimisest, kirjutab Vaba Isamaalise Kodaniku liige Jevgeni Krištafovitš Postimehe arvamusportaalis.

Ainuüksi seaduste vene keelde tõlkimisest ei piisa, et õiguskultuur Narvas kohe õitsema hakkaks. Justiitsministeeriumi kodulehel on praegu tasuta kättesaadavad 55 vene keelde tõlgitud õigusakti, sealhulgas näiteks äriseadustik, töölepinguseadus, asjaõigusseadus, kodakondsusseadus ja nii edasi kuni postiseaduseni välja.

Mõistagi juristidele on igati kättesaadavad ka tasulised andmebaasid, näiteks Estlex, kus mõistliku tasu eest (10-30 eurot keskmiselt) võib lugeda üle 500 muud õigusakti. See aga ei takista neil kurikuulsail Narva juristidel kaitsta oma klientide huve kohtus, tsiteerides kriminaalmenetluse seadustiku sätete asemel hoopis Dostojevski romaane.

Probleemi on teadvustanud ka justiitsministeerium ja Eesti Advokatuur, kes panid 2011. aastal Tartu Ülikooli tudengitele välja 10 500 euro väärtuses stipendiumid, mille eesmärgiks oli aidata kaasa advokaatide ja kohtunike järelkasvule Ida-Virumaal. Stipendiumi saanud üliõpilased peavad kahe kuu jooksul pärast oma magistriõpingute lõpetamist asuma vähemalt kaheks aastaks tööle Ida-Virumaa kohtus või advokaadibüroos.

Sarnaseid stipendiume võiksid minu hinnangul pakkuda ka näiteks Notarite Koda, prokuratuur, aga ka politsei- ja piirivalveamet, kellel on katastroofiline kaadripuudus Kirde-Eestis.

Oluline roll õiguskultuuri parandamises on ka avalikes huvides tegutsevatel vabaühendustel, eestkoste- ja katusorganisatsioonidel nagu Korteriühistute Liit ja muud sarnased. Nad võiksid aktiivsemalt informeerida Ida-Virumaa elanikke nende õigustest ja Eesti seadustest ning kohalik omavalitsus võiks sellist tegevust igati toetada.

Muidugi ei tee paha, kui kuskil aeg-ajalt ilmuvad uued ja aktuaalse seisuga õigusaktide tõlked, aga ma ei leia, et sellega tegelemine peab olema riigi ülesanne. Hoopis mõni lahke vene juurtega ärimees võiks sellisel moel toetada oma kaasmaalasi ja lasta ära tõlkida näiteks 1000 lehekülge vajalikke õigusakte. Mõnele abstraktsele Äripäeva rikaste TOPP-3s olevale mehele pole see mingi väljaminek, usun ma.

Mis aga puudutab Jevgeni Ossinovski näidet Narva vanaprouast, kes otsib temalt kui riigikogu liikmelt abi teda korteriühistu koosolekul läbipeksnud kurja naabrinaise eest, siis ega õigusakti tasuta teksti kinkimine ei asenda selle proua jaoks meeldivat jutuajamist noore poliitiliselt teadliku kutiga, kes talle isiklikult kõik seadused ilusti ära seletab. Proua paneb samovari käima, võtab puhvetkapist «Ekstra» küpsist ja räägib sulle kogu oma pika eluloo ära, kui sa vähegi teda kuulata viitsid.

Igatahes soovin ma härra Ossinovskile ja tema kaasvõitlejatele seal Narvas sügisel kindlasti edu!

Eesti olulisemad seadused tuleks tõlkida vene keelde, see on nii vajalik kui inimlik, kirjutas riigikogu liige Jevgeni Ossinovski (SDE) pühapäeval Postimehe arvamusportaalis.