Mart Rannut.

FOTO: Egert Kamenik.

Venekeelsed vanaprouad ei hakka seadustest aru saama isegi pärast seda, kui dokumendid nende emakeelde tõlkida, kirjutab Inimõiguste Instituudi liige Mart Rannut Postimehe arvamusportaalis, vastuseks Jevgeni Ossinovski algatusele.

Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) soovitas oma aruandes Inimõigused Eestis 2012 õigusaktide tasuta avaldamist vene keeles. Põhjuseid selleks näeb keskus mitmeid: venekeelse elanikkonna võimalust oma õigusi paremini kaitsta ning kohustustest aru saada, hoida kulusid kokku olemata jäävatelt õigusvaidlustelt ning vähendada tungi tasuta õigusabi saamiseks. See oleks ka positiivne sõnum nendelegi eestivenelastele, kes eesti keelt pole ära õppinud.

Samuti näeb EIK siin abi lõimumisprobleemidele – see suurendab eestivenelaste kaasatust poliitika- ja ühiskonnaellu ning tõstab vene noorte teadlikkust demokraatiast, põhiõigustest ja ühiskondlikust ning poliitilisest osalemisest.

Hoolimata küsimuse püstitamisest inimõigusaruandes möönab ka keskus ise, et Eesti ei riku kuidagi rahvusvahelisi inimõigusnorme, kui jätab õigusaktid vene keelde tõlkimata. Sellega tuleb nõus olla.

Vaevalt et keegi võiks vastu olla üleskutsele tõlkida Eesti seadused muudesse keeltesse, iseküsimus on, kas seda peaks maksumaksja raha eest tegema. Suurem probleem on mujal: nimelt pole selgust, mida tõlkida. Suur osa esmavajalikust õigusest on internetis vaevata ja tasuta leitav.

Isehakanud venelaste ombudsman Sergei Seredenko sai Venemaalt seaduste tõlkimiseks raha, kuid ka tema pole oma rahale suurt rakendust leidnud. Tõlgitud on näiteks põhiseaduse kommentaare, õiguskantsleri kõnet ja mingeid Põhiseadusassamblee protokolle (Sergei Seredenko: Eesti seadused tuleb vene keelde tõlkida, venekeelne Postimees 12.05).

Poliitik Ossinovski näeb seost väheses juriidiliste tekstide tõlkimise ja riigi usaldamise vahel, juhtides tähelepanu integratsioonimonitooringu andmetele, mille kohaselt usaldab Eesti riiki ligi 65 protsenti eestlastest, kuid vaid 35 protsenti venekeelsetest elanikest. Ka kahtlustab ta ärimeeste «karvast kätt», mistõttu eelistatakse tõlkimist inglise keelde.

Tegelik olukord on lihtsam. Inglise keelde tõlgitakse seadusi seetõttu, et neid on erinevalt vene keelde tõlgituist vähe. Rõhutaksin siin hoopis kvaliteediga seonduvat: kui vene keelde on seadused tõlgitud üldjuhul korrektselt, siis ingliskeelne toodang kipub kvaliteedi osas kõikuma.

Üks hirmutav näide on viimane keeleseadus, mille ingliskeelsest tõlkest arusaamine nõuab kindlasti kõrgtaseme eesti keele oskust.

Tundub, et probleem ise on marginaalne, näpust imetud ning kipubki piirduma Ossinovski artiklis mainitud Narva vanaprouaga, kes naabri käest korteriühistu koosolekul kottida sai.

Pelgan, et vastavate juriidiliste teadmiste puudumine ei pruugi sõltuda riigikeele oskusest. Loota, et suure tõlkimise tulemusena kaovad ära juriidilist abi vajavad vanaprouad, on sama tõenäoline kui venelaste usalduse hüppeline kasv Eesti riigi vastu, nagu kaldub arvama Ossinovski.

Lõimumist mõjutavad muud faktorid, juriidiliste tekstide tõlkimisega siin kaugele ei jõua. Nimetagem asju õigete nimedega, milleks on alanud valimispropaganda hooaeg.

Eesti olulisemad seadused tuleks tõlkida vene keelde, see on nii vajalik kui inimlik, kirjutas riigikogu liige Jevgeni Ossinovski (SDE) eile Postimehe arvamusporaalis. Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper kiitis mõtte heaks, leides, et Eestile on odavam tõlkida seadusi vene keelde kui pidada keelebarjäärist kantud pikki õigusvaidlusi ning anda suurtes kogustes tasuta õigusabi.