/nginx/o/2013/05/03/1728688t1hb912.jpg)
Kui seni said õpetajad aineliitude suvekoolides ja sügispäevadel kokku, siis nüüd kostab mitmelt poolt kurtmist, et koolitusraha kärpimise tõttu ei saa koolid enam maksta õpetajate osalustasu ega transpordi eest ning ainealane täienduskoolitus võib soiku jääda, kirjutab Sirje Pärismaa Õpetajate Lehes.
Suvised koolituspäevad Saaremaal on löögi all, sest ei tea, kas koolid suudavad osalustasusid maksta, muretseb Eesti matemaatika seltsi koolimatemaatika ühenduse esimees, Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpetaja Hele Kiisel. «On tarvis rääkida uurimistööde ja praktiliste tööde temaatikast, juhendamisest ja kaitsmisest, tutvuda valikkursuste jaoks valminud materjalidega. Arvan, et praegu, mil uus õppekava rakendub, vajavad õpetajad täienduskoolitusi rohkem kui varem. Selleks mõeldud raha kärpimine on väga mõtlematu tegu.»
Et koolide täienduskoolituse eelarve vähenes kolmelt protsendilt ühele, on koolimatemaatika ühendus käesoleval aastal loobunud koolitustest, mis puudutavad eksameid ja tasemetöid. Nende asemel on juhatus infot jaganud maakondade ainesektsioonide esimeestele, lootuses, et nemad seda levitavad. Varasematel aastatel on aineühendus esitanud oma tegevuse toetuseks pakkumusi SA Innovele, kuid ka sealt pole alati rahastust saadud.
«Kahjuks on taotluste kirjutamine aeganõudev tasuta töö, mida endale lõpmatuseni lubada ei saa,» ütleb Kiisel. «Õpetajate seltsitegevusel on oluline koht. Loodan, et leitakse võimalus, kuidas koolidelt ära võetud täienduskoolituse raha kõige lihtsamal moel õpetajate aineliitudeni jõuaks.»
Koolituskulude vähenemine on mõjutanud ka teiste aineliitude plaane. Eesti inglise keele õpetajate seltsi juhatus on varasemast sagedamini koos istunud, et lahendusi otsida. Siiski on selts sunnitud sügisel traditsioonilise aastakonverentsi ära jätma, sest registreerumine enne seda toimuvasse suvekooli on eelmiste aastatega võrreldes vähenenud ligi poole võrra.
«Kaalumisel oli ka küsimus, kas suvekooli üldse korraldada, kuid õnneks pani õla alla haridus- ja teadusministeerium,» lausub Eesti inglise keele õpetajate seltsi juhatuse esimees, Lähte ühisgümnaasiumi õpetaja Leena Punga. Seetõttu on kahepäevase ürituse osalustasu ainult 30 eurot. Seni on enamiku õpetajate osavõtu eest tasunud koolid, kuid osa õpetajaid peab nüüd omast taskust maksma, sest nende koolis kulutatakse täienduskoolituse raha vaid majasisestele, kogu kollektiivile mõeldud kursustele.
Suvekooliga miinusesse
Ka Eesti emakeeleõpetajate selts on hulk aastaid pidanud augustis kolmepäevast suvekooli. Hulk õpetajaid on öelnud seltsi juhatuse esimehele Rapla ühisgümnaasiumi õppealajuhatajale Aime Klandorfile, et nad ei saa sel aastal oma koolist koolitusele tulekuks raha. Klandorf pakkus kolleegidele kahepäevast varianti, kuid õpetajad eelistavad siiski kolmepäevast.
«Võime jääda omadega miinusesse, kui vähe rahvast tuleb,» ennustab Klandorf. «Õpetajad ootavad suvekooli, sest lisaks enesetäiendamisele sisaldavad koolituspäevad ka tihedalt arutelusid, diskussioone, rühmatöid, suhtlemist. Suvekooli tagasiside on valdavalt olnud väga kiitev. See ongi innustanud suvekooli edasi korraldama.»
Eesti õpetajate liidu juhatuse esimehe Margit Timakovi sõnul häirib hetkeline teadmatus edaspidise suhtes õpetajaid kindlasti.
«Kui seni said õpetajad aineliidu suvekoolis või sügispäevadel kogemuste vahetamiseks kokku, siis nüüd on kostnud mitmelt poolt muret, et koolid enam õpetajate osalustasu ega transpordi eest maksta ei saa,» lausub Timakov. «Kui arvestada, et seetõttu on ka traditsioonilisi üritusi ära jäämas, on koolide koolituskulude vähenemise mõju tuntav ja sugugi mitte positiivne. Pikka aega ei olnud selgust eelarve suuruses ja praegu ei oska koolid öelda, mis edasi saab. Pigem ollakse koolitusraha planeerimisel-jagamisel äraootaval seisukohal.»
Timakov loodab, et üldjuhul on koolijuhid ikkagi õpetajate suhtes vastutulelikud ja katsuvad leida võimalusi vajalikule kursusele minekuks, kuid ebakindlus on õhus. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et õpetajate võimalused võivad piirkonniti ja kooliti suuresti erineda.
Tasuta kuum kaup
Praeguse seisuga ei pääse kõik õpihimulised õpetajad enam ka tasuta, riigi tellitud ja Euroopa sotsiaalfondi rahastatavaile täienduskoolitustele. Ehkki käesoleval ja järgmisel õppeaastal pakuvad neli ülikooli kokku 82 kursust, on õpetajad haaranud kursusi nagu sooje saiu. Näiteks Tartu Ülikoolis on ligi kolmveerand gruppidest täis. Tallinna Ülikoolis on täitunud kevadsemestri grupid, sügiseks algab registreerimine 1. juunil.
«Tõenäoliselt ei ole keegi kontrollimas, kas mõni õpetaja saab tänu kiirele registreerimisele käia kolmel kursusel, samas kui teine ei pääse ehk ühelegi,» kahetseb Timakov.
Tartu Karlova gümnaasiumi õpetajad olid nobedad end kirja panema kohe esimesel päeval, kui registreerimine algas. Sel nädalal istusidki esimesed õppurid Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis koolipinki. Teiste seas ka õppealajuhataja Imbi Goldman, kes valis augusti lõpuni kestva koolituse «Üldpädevuste kujundamine lõimivate projektide ja loovtöö kaudu».
«Ülikoolid pakuvad valdavalt üldpädevustele orienteeritud pikki ja mahukaid kursusi,» lausus Goldman. «Koolile eraldatud koolitusraha jagamisel püüame siis eelistada ainekursusi. Teeme ka kogu kollektiivile koolituse HEV-laste teemal.»
Samale kursusele tulnud Ilmatsalu põhikooli matemaatikaõpetaja Meelis Sulg rääkis, et otsis tasuta kursuste nimistust matemaatikaalaseid, aga ei leidnud. Et ta on loovtöid juhendanud ja huvitub projektikirjutamisest, valis mees selle kursuse.
50 eurot aastaks
«Tahan saada siit ideid juurde,» kõneles Sulg. «Kui tuleb aga tasuta matemaatikakursus, lähen kindlasti. Näiteks võiks tutvustada HTM-i seisukohti tasemetööde ja eksamite läbiviimisel.»
Sulg on viie aastaga läbinud kursusi nõutud 160 tunnist kõvasti rohkem ja käinud ka Tiigrihüppe tasuta IT-koolitustel ning töökeskkonnaspetsialistide õppustel. «Kui asi on põhjendatud, siis kool toetab,» ütleb ta. «Kuid tänavu jagub meil vaid 50 eurot õpetaja kohta. See on ühe kaheksatunnise koolituse jagu.»
Täienduskoolituse eelistatud valdkonnad määras HTM, lähtudes uutest riiklikest õppekavadest ja hariduskorralduse muudatustest. Eelisvaldkonna nimestikule tuginedes pakkusid ülikoolid välja võimalikud koolitusprogrammid. ESF-i rahastuse pälvinud koolitused valis nende seast välja õpetajate, koolijuhtide ja HTM-i esindajatest koostatud hindamiskomisjon.
Nii aineühenduste esimeeste kui ka koolijuhtide sõnul võiks nimistus olla enam ainekursuseid. Praegu on rõhk pigem üldpädevuste arendamisel.
«Kõrgkoolide pakutavad tasuta kursused ei rahulda meid,» võtab lühidalt kokku koolimatemaatika ühenduse esimees Hele Kiisel ja kiidab matemaatika seltsi koolitusi, mis on olnud vajalikud ja ka odavad.
Leena Punga vaatas läbi kogu tasuta kursuste nimekirja ja leidis sealt ainult ühe otseselt inglise keele õpetajatele suunatud kursuse.
«Hariduslistis käib elav arutelu, kas õpetajad peaksid piirduma ainult erialaste, praktilist abi ja toetust pakkuvate kursustega või on vaja ka teoreetilisemaid,» märgib Punga ja arvab, et peaks olema nii ühte kui ka teist.
Aime Klandorfi arvates väheneb õpetaja valikuvõimalus otsustada, missuguseid koolitusi ta vajab. Nüüd on teatud koolitused ette antud, kuid ainealaseid on nende seas minimaalselt.
«Oma koolis oleme igal koolivaheajal tellinud ja korraldanud koolituse, mille vajadus on selgunud õpetajate eneseanalüüsist või organisatsiooni arengust,» lisab Klandorf. «Lisaks vajab iga õpetaja puhtalt oma aine koolitusi, et uue ja muutuvaga kursis olla. Kardan, et selles osas võimalused vähenevad.»