Mihkel Nestor

FOTO: Erakogu

Edasi­õppimis­otsust mõjutavad endiselt liiga sageli soolised stereotüübid, mitte tahe ja anne, kirjutab poliitika­uuringute keskuse Praxis analüütik Mihkel Nestor.

Hoolimata Eestis valitsevast teadlaste ja inseneride põuast, õpib kõige suurem osa riigieelarvelistel õppekohtadel õppivatest üliõpilastest just loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas. Tehnilisi erialasid õppida soovivate noorte osakaal on pidevalt suurenenud, eelmisel sügisel alustas neil aladel õpinguid juba pea kolmandik kõrgkooli vastuvõetutest.

Teaduse ja insenerialade populaarsemaks muutmiseks võetud meetmed ja eelkõige laiem ühiskondlik hoiak tundub avaldavat oma mõju. Positiivsete muutuste taustal on murettekitavam asjaolu, et tulevased insenerid ja teadlased saavad olema üsna maskuliinne seltskond. Kui kõigist kõrgharidusõpinguid alustanud meestest pooled asusid õppima loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas, siis tüdrukutest eelistas seda ala vaid 18 protsenti.

Miks meeste domineerimist teaduses ja insenerialadel probleemiks pidada? Tööandja seisukohalt ei ole oluline, kas vajaliku tööülesande täidab mees või naine, tähtis on, et see saaks hästi tehtud. Probleem tekib siis, kui vajalikku töötajat enam tööturult võtta ei ole. Kuigi tehniliste erialade õppijate osakaal on aasta-aastalt kasvanud, on üliõpilaste absoluutarv lähiaastatel vähenemas ja võistlus nutikate inimeste värbamiseks seetõttu aina ägedam.

Võttes arvesse insenerialade mehelikku nägu, on nende populaarsuse kasv võimalik peamiselt tüdrukute arvelt. Sooline segregatsioon tööturul on ühiskonna jaoks laiem probleem. Eesti on jätkuvalt Euroopa soolise palgalõhe edetabelis esikohal, üheks selle peamiseks põhjuseks hindavad eksperdid meeste ja naiste erinevaid ameteid – erialad, kus domineerivad mehed, on sageli kõrgemalt tasustatud kui naiste hõivatud sektorid.

Sooline palgalõhe omakorda tõukab vaesusriski üksikemad ja tulevased naispensionärid, rääkimata paljudest olevikku puudutavatest hüvitistest (töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, erinevad ajutise töövõimetuse hüvitised), mis samuti naiste materiaalset toimetulekut iga päev mõjutavad.

Segregatsioon tööturul saab alguse haridusest. Statistika nii Eestis kui välismaal näitab, et meeste ja naiste haridusvalikud on väga erinevad. Mehed kalduvad eelistama tehnilisemaid erialasid, naised humanitaar- ja sotsiaalvaldkonda. Ka maailma edukaimad riigid soolise võrdõiguslikkuse alal on loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas põrganud 40 protsendi laeni, millest kõrgemaks ei ole neil erialadel suudetud naisüliõpilaste osakaalu tõsta. Tüdrukute vähest huvi reaalerialade vastu on üsna põhjalikult uuritud.

Poiste loomuomast võimekust reaalainetes kõrgemaid tulemusi saavutada uuringud üldjuhul ei kinnita. Küll erineb poiste ja tüdrukute suhtumine reaalainete õppimisse. OECD korraldatav PISA uuring on näidanud, et tüdrukud on matemaatika õppimise suhtes meelestatud palju negatiivsemalt.

Kriitilise ajana, kus tüdrukute huvi reaalainete vastu hakkab oluliselt vähenema, on nimetatud põhikooli lõppu – see on hetk, mil asutakse tegema edasisi õpinguplaane. Üks teooria, miks reaalained muutuvad tüdrukutele vastumeelseks, on viis, kuidas ainet õpetatakse. Kui mõtlen tagasi ka oma kogemusele koolipingist, siis humanitaaraineid õpetati dialoogis õpetaja ja õpilaste vahel loovalt ning selgitavalt.

Matemaatikas või füüsikas oli seevastu rõhk ülesannetel, mida tuli lahendada iseseisvalt. Halvemal juhul veel teiste naeruks ja enda piinlikkuseks tahvli ees. Tüdrukute vastumeelsust matemaatika õppimise suhtes on püütud seletada riskikartlikkusega selliste situatsioonide ees. Kui poiste jaoks ei ole ülesande lahendamise ebaõnnestumine suur hoop, siis püüdlikumatele tüdrukutele tekitab selline õppeviis stressi.

Valmidus võtta riske on tähtis ka erialavalikul. Edasiõppimiseelistus on seotud noore usuga, kas tal on võimalik valitud haridus- ja karjääriteel edukas olla. Et tüdrukud on eriti reaalainetes vähem enesekindlad, siis on nad pigem altid valima eriala, kus õppimine on nende jaoks vähem stressirikas ja tõenäosus läbi kukkuda väiksem.

Kuigi koolist väljakukkumine on ebameeldiv igaühe jaoks, on mehed nõus sellega naistest enam riskima. Uuringud näitavad, et tüdrukute puhul on erialavalikul olulisemad ka inimlikud väärtused – kas õpitavast erialast on kasu teistele inimestele või maailmale laiemalt.

Poisse innustavad erialavalikul rohkem materiaalsed hüved ja võimalus karjääri teha. Sellest tulenevalt on varasemad uuringud ühe reaalainete õpetamise nõrkusena nimetanud asjaolu, et reaalaineid ei suudeta piisavalt hästi seostada väärtustega, mis on olulised tüdrukutele.

Unustada ei saa ka ühiskonnas levinud stereotüüpe. Edukas juht või insener on meediapildis ikkagi meesterahvas, ja kui mõni tüdruk soovib autoremondilukksepaks õppida, siis on lõppematu tähelepanu garanteeritud. Uuringud on näidanud, et õpetajad ise kalduvad soostereotüüpe taastootma.

Kui poiste edukust õppeainetes seostatakse nende võimete ja oskustega, siis tüdrukute edukust järjekindluse ja raske tööga. Mitmed uuringud on näidanud ka seda, et poiste seltskonnas viibides võtavad tüdrukud soolisi stereotüüpe lihtsamini omaks. Vaid tüdrukutele mõeldud klassides teevad tüdrukud sagedamini otsuseid teadus- ja tehnoloogiaerialade kasuks. Eestis uurib Praxis praegu teaduse ja tehnoloogia populariseerimise meetmete edukust. Uuringu raames intervjueeritud eksperdid on osutanud vajadusele arvestada populariseerimistegevustes senisest rohkem tüdrukute huvidega.

Mida siis haridusvalikute tasakaalustamiseks ette võtta? Alustuseks on hea ka see, kui sellel teemal sõna võtta ja rõhutada, et tüdrukud ei pea tingimata õpetajaks õppima, vaid võivad neidsamu andeid rakendada ka ettevõtet juhtides. Mis puudutab teadus- ja tehnoloogierialade õppimist, siis tuleks neid erialasid tutvustada tüdrukutele huvi pakkuval viisil, miks ei võiks seda teha selles valdkonnas edu saavutanud naised.

Lõpetuseks, igaüks meist saab anda head karjäärinõu oma lastele. Edasiõppimisotsust ei tohiks mõjutada see, mis poistele või tüdrukutele kombeks, vaid teadmine erialadest, mis noort huvitavad ja millel on tööturul perspektiivi. Nii saavad kõik talendid areneda ja rakenduse sõltumata soost.