Mats Strandberg, Sara B. Elfgren Tõlkinud Kadi-Riin Haasma «Ring» Varrak 2012, 406 lk

FOTO: Repro

Suur osa tänapäeva tõlkenoortekirjandusest on fantaasiaromaanid, kust aeg-ajalt leiab ka päriselu probleeme, ent suurte saladuste ja tunnete kõrval tegeletakse nendega pinnapealselt. Rootsi autorid Mats Strandberg ja Sara. B. Elfgren on elulised probleemid aga suurelt käsile võtnud.

Rootslaste romaanitriloogia esimesed kaks osa «Ring» ja «Tuli» pole teiste fantaasiaromaanidega võrreldes paksemad, küll aga sisutihedamad. Sündmustik keerleb ümber hulga peategelaste, kellele kõigile antakse võimalus lugu läbi iseenda jutustada. Just erinevate tegelaste vaatepuntide vaheldumine annab raamatutele põnevuse.

Väikeses Engelsforsi linnakeses on elu lihtsalt öeldes igav. Seal on üks peaaegu mahajäetud kaubanduskeskus, üks ajaleht ja keskkool. Ühtlasi on see väheste elanikega paik üks maailma maagilise ajaloo sõlmpunkte. Pärast 17. sajandit teist korda sündiv Väljavalitu, kes peab tegema lõpu inimkonna algusest saadik kestvale võitlusele deemonitega, tekib just selles kolkas. Lisaks maailma hävitada soovite jõududega võitlemisele on Väljavalitu mureks teised nõiad, kes mingil juhul ei taha tunnistada, et kamp tüdrukuid on võimsamad ja tähtsamad kui nemad. Sest imekombel pole Väljavalituks üks inimene, vaid seitse – terve Ring.

Rootslased on raamatus ühendanud enam-vähem kõik võimalikud elus ette tulla võivad mured ja rõõmud. Ringi moodustab kirev seltskond, kelle vahel on omad pinged. Gruppi kuulub klassi parim õpilane Minoo, kelle vanemad on lahkumineku äärel ning kes on armunud noorde klassijuhatajasse. Rebecka, kes üritab kõiki koos hoida ja tülisid lepitada, ent muretseb selle pärast, kas ta poiss tõesti armastab teda, ja mis siis, kui saadakse teada, et tal on söömishäired. Vanessat peetakse rumalaks peoloomaks, ent temas on rohkem sisu ja südikust, kui paistab. Anna-Karin on klassi tõrjutu, ent kõik muutub, kui ta avastab võime teisi juhtida. Linnéa on enesekindel gooti-tüdruk, keda põlatakse, ent kelles on samuti palju peidus. Ida, Ringi kuues ja kõige vastumeelsem liige, on aga üks klassi kiusajatest, neist, kes on algklassidest saati Anna-Karini, Eliase ja Linnéa ning teiste väljatõugatute elu põrguks teinud.

Raamatu käivitab Ringi Eliase ootamatu mitte-päris-enesetapp, mis toob kõik liikmed kokku. Igaühel neist ilmnevad eri võimed: kellel oskus nähtamatuks muutuda, kellel tuld süüdata ja asju liigutada, kes saab teisi mõtte jõul kontrollida ... Aga kõigepealt tuleb neil hakata tasapisi üksteist tundma õppima, ja siis selgub, et keegi neist pole päris selline, nagu pealt paistab, ja sellist asja nagu kerge elu pole olemas.

Tegelasi on küll palju, mis tähendab, et kohati, eriti alguses, lähevad nad omavahel sassi. Kuid autoreil on õnnestunud igale tüdrukule isiklikult läheneda, nii et esialgne vaev, see tasub ära. Mitte keegi piigadest pole üleinimlikult hea ega saatanlikult kuri, kõik on inimesed, ka need, kes on deemonitega mestis. Kõigest inimesed. Samas ei purska lehtede vahelt pisaraid, verd ega immitse ängi. Kuidagiviisi tullakse ikka toime ja kurvastuse vahele pikitakse helgeid hetki.

Nii «Ring» kui «Tuli» torkavad masstoodanguks kippuva noortefantaasia riiulil silma. Rootsi keeles ilmub peagi triloogia kolmas osa ning väidetavalt plaanitakse raamatutest film teha.


Raamatud

Mats Strandberg, Sara B. Elfgren

Tõlkinud Kadi-Riin Haasma

«Ring»

Varrak 2012,

406 lk
 

«Tuli»

Varrak 2013,

503 lk