Haldo Oravas: kas kool peab kolima koolibussi?

Haldo Oravas. Foto: Erakogu

Viimsi vallavanem Haldo Oravas kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et panga- ja poebussi kõrval võiks maapiirkondades hakata käima ka koolibuss.

Kohalike omavalitsuste valimiste eel on riigil koolireformi kavadest rääkimine kui mitte võimatu, siis ülirakse. Loomulikult ei taha ükski kohalik omavalitsus teha valijate jaoks ebameeldivaid otsuseid – isegi 10 õpilasega kooli kinnipanek võib olla sotsiaalne või poliitiline enesetapp, mis kindlasti ei ole ratsionaalne otsus.

Haridusministeeriumi nõunik Epp Rebane tõi mullu õpetajate streigi ajal välja, et 1995. aastaga võrreldes käib praegu koolis 78 000 last vähem, kuid gümnaasiumide arv on vähenenud vaid 12 võrra. Õpetajate arv on vähenenud 6 protsenti, õpilaste arv 36 protsenti. Majanduslikus mõttes on selline olukord katastroof.

Pühajärve kooli puhul nägime, kuidas vanemad asuvad kohe võitlusse, kui vallavalitsus või volikogu tahavad ette võtta mõistlikke otsuseid. See on inimlikult arusaadav ning lapsevanemana arvan, et iga vanem peabki enda ja oma lapse huvide eest seisma. Kuid vaevalt on selles süüdi kohalik omavalitus, et vallas lapsi ei ole, lapsi ei sünni ja ei ole ka füüsiliselt võimalik, et sünniks. Piirisaare elanike keskmine vanus läheneb seitsmekümnele...

Ühte piinab valija, teist riik

Sellise probleemi ees ei ole muidugi kõik vallad. Viimsis on olukord vastupidine. Meil on vaja igal aastal ehitada uus lasteaed ja avada kool. Viimsi on Eesti kõige noorem vald, kus keskmine vanus on 36 eluaastat. Me anname kogu Eestile eeskuju. Kuid meid ja meie-suguseid valdu «piinab» valija asemel, kes ei luba ebaefektiivseid koole liita või kinni panna, riik, kes ei luba koole ja lasteaedu ehitada – kuna selleks on vaja enamikel valdadel laenu võtta ning riigi arvates on see vajalikus koguses «ebasünnis».

Ka see seisukoht on mõistetav, kuigi rahva heaolu arvestades täiesti ebaratsionaalne. Ühe finantspoliitikaga saab riiki majandada küll, kuid mõtlev riik näeb ka iga konkreetset olukorda. Vaevalt meile meeldiks, et Viimsi keskmine vanus oleks Piirisaarega samasugune – kõik noored pered kolivad välismaale, kus on tööd ning lastel lasteaia- ja koolikoht.

Mis oleks absurdse olukorra lahendus? Kuigi põhiseadusest tulenevalt on koolide käigushoidmine kohaliku omavalituse ülesanne, ei ole see meie erakordselt halba demograafilist olukorda arvestades kestlik lahendus. Lastetud koolid tuleb kinni panna ning lastega valdadesse rajada uusi koole – niipalju kui lastel vaja.

Kuid seda saab teha vaid juhul, kui koolid kuuluvad riigile. Selleks tuleb muuta põhiseadust ja anda koolivõrgu korrastamine, sh õpetajate palgad jne, täielikult riigi ülesandeks. Põhiseadus vajab kiiret remonti.

Kool peab kolima koolibussi

Rahandusminister on hurjutanud Viimsi valda, et meil on liiga suur laenukoormus. Kuid vaevalt suudaks ta öelda, et Eesti lapsed ei vaja (nt Viimsis) kooliharidust – või koligu pered Eesti ühte vaesemasse Peipsiääre valda, seal on koolikohti küll?!

Nagu Jürgen Ligi äsjases Postimehe arvamusloos märkis, on ta Eesti vanemapalga insener. Minu meelest tuleks paluda tal saada ka Eesti haridusvõrgu inseneriks – kolmandik tühjade klasside õpetajatest kaotaks töö, ülejäänutel tõuseks palk 66 protsenti ning Viimsi lapsed saaksid oma lasteaia- ja koolikohad riigilt. Viimsi valla laenukoormus aga kaoks, sest hariduslaenud maksaks kõik riik kinni. Mis olekski normaalne.

Kuid kuidas korralda siiski ringi maapiirkondade haridussüsteem? Pakun välja, et võibolla peaks seal käima pangabussi ja poebussi kõrval koolibuss – mitte see, mis lapsi kooli viib, vaid see, kus lapsed õpivad. Hommikul on buss ühes külas, kui selle lapsed on ära õppinud, siis on bussil õhtune vahetus teises külas. Pangabuss ja kadunud pangakontor olid ka algul harjumatud ning põhjustasid vastuseisu, kuid kui inimesed on kolinud linna (või saatuse iroonia - Viimsisse), tuleb sellega leppida. Kool olgu seal, kus on lapsed, mitte vastupidi. Nii on Eestile kombeks.