Kaja Kallas: Estonian Airi rahasüstid ei tohi võimendada raiskamist

Kaja Kallas Foto: Toomas Huik

Estonian Airi ei tohi aidata siis, kui see tähendab raiskamise võimendamist, kirjutab riigikogu liige Kaja Kallas tänase online-väitluse lõppsõnas.

Riigiabi reeglid ei tähenda seda, et riik ei või abi anda, vaid et riigiabi andmiseks peab saama Euroopa Komisjonilt loa. Komisjon teeb iga kord kaasusepõhise analüüsi, kus kaalub riigi piirkondlikust positsioonist tulenevaid erisusi. Tänaseni on komisjon kõik Eesti riigiabi taotlused rahuldanud.

Komisjon ei anna riigiabi andmise luba siis, kui on näha, et tegemist on ebatõhususe soodustamisega ning sisuliselt raisatakse maksumaksja raha jätkusuutliku plaanita.

Mis puudutab lennundussektorit, siis möönan, et paindlikkust lennunduses riigiabi lubamiseks võiks rohkem olla. Kuid tulemuseks ei tohi olla kaos, mille tulemusel kannatavad kõige rohkem väikesed riigid, kelle võimalused on piiratumad.

Komisjonis on väljatöötamisel uued lennundusega seotud riigiabi suunised, kus Eesti peab jõuliselt kaitsma Tallinna lennujaama eripära. See aga ei tähenda piiramatu toetamise lubamist, vaid vajalike turutõrgete ületamist riigi toel.

Tulles ASi Estonian Air juurde, siis komisjon tõenäoliselt ei keela Eestil äriühingut restruktureerida, kuid plaan peab olema jätkusuutlik. Komisjon ei saa lubada, et lennufirma on Eesti riigi eelarverida igaveseni. Selline piirang kaitseb maksumaksjaid piiramatute kulutuste eest.

Kuivõrd oponendid tõid Ungari lennufirma Malev näite, siis tuleb märkida, et seal rikuti pidevalt riigiabi andmise reegleid, ei küsitud riigiabi andmise luba ega tehtud komisjoniga selles osas koostööd. Samuti ei olnud ettevõttel omakapitali, vaid kogu ettevõte püsis ainult riigi finantseerigu toel. Riik ei pingutanud mingigi jätkusuutliku plaani väljatöötamise nimel. Kas me tõepoolest sooviksime, et selliselt Eesti maksumaksja raha raisataks?

Oponendid väidavad, et komisjon pole adekvaatne hindamaks riigi eripärasid, mis lubamisel on vajalikud. Ometi on komisjon Eestile riigiabi lubamisel näidanud ainult rohelist tuld, seega on Eesti eripärasid ju arvestatud.

Oponentide väide, et teatud olukordades on riik parem agent otsuseid langetama kui komisjon, põrkub faktile, et komisjon teeb otsused riigi esitatud andmetele tuginedes. Seega esitatud põhjendused ning nende vastavus reeglitele ongi riigi enda kätes.

Kokkuvõtvalt: piiramatu riigiabi keelamise mõte on soosida tõhusust ausa konkurentsi kaudu, takistada ebatõhusust ning raha raiskamist samas andes võimaluse turutõkete ületamiseks. See on vajalik nii meie ettevõtete kui ka maksumaksja kaitsmiseks.

Järgnevalt avaldame ka Eesti Väitlusseltsi võistkonna lõppsõna, misjärel on tänane väitlus lõppenud. Käesolev debatt valmib Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös, olles esimene pikemast euroliidu-teemaliste debattide sarjast.