Kaja Kallas.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Karmid euroliidu riigiabi reeglid kaitsevad Eestit (sealhulgas Estonian Airi juhtumi näitel), leiab riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas Postimehe arvamusportaalis käivas online-väitluses.

Talle oponeerib Eesti väitlusseltsi võistkond koosseisus Sandra Sillaots ja Lauri Kriisa.

Lugege mõlema poole avakõnesid ja esitage neile lugejaküsimusi – parimad neist esitatakse väitluse 2. osas ehk ristküsitluses ka mõlematele osapooltele.

KAJA KALLASE AVAKÕNE
Karmid euroliidu riigiabi reeglid kaitsevad Eestit

Euroliidu reeglid sätestavad, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Piiramatu riigiabi keelu mõte on soosida tõhusust ausa konkurentsi kaudu ja takistada ebatõhusust ning raha raiskamist. Riik ei saa toimida majanduse ülalpeetavuse põhimõttel, vaid majandus peaks aitama ülal pidada riiki. Vastasel juhul on tulemuseks riigi pankrot. Ressursside tõhus kasutus aitab suurendada heaolu, sest kui ettevõtetel läheb hästi, siis loovad nad rohkem töökohti, mille pealt makstakse riigile makse, mida on võimalik kasutada näiteks sotsiaalsfääris.

Selged reeglid riigiabi lubamisel kaitsevad Eestit, sest meil on väikse riigina alati vähem raha kui suurematel. Kui jätta riikidele vabad käed otsustamaks, millal mõnele sektorile ja kodumaisele ettevõtjale hoogu juurde anda, jäävad kannatajaks paraku väikesed, kes suurtega konkureerida ei jõua.

Avatud majandusega riikide nagu Eesti eesmärk peab olema toimiv konkurents ning võimalikult vähe turumoonutusi. Kui riigid ettevõtjatele peale ei maksa, jääb konkurentsis peale see, kes tuleb välja innovaatiliste ja odavaimate lahendustega. Kokkuvõttes võidab sellest tarbija. Eestlased on tuntud oma ettevõtliku vaimu poolest ja on võimelised pakkuma paremaid lahendusi, kuid ei ole võimelised konkureerima suurte riikide finantsvõimalustega.

Tähelepanuta ei saa jätta, et igasugune riigi poolt ettevõtetele raha jagamine konkreetsete reegliteta suurendab korruptsiooniohtu, sest tekitab ahvatluse maksumaksja rahaga turul paremaid positsioone saavutada.

Igal riigil on soov, et tema majandus õitseks ja ettevõtjatel läheks hästi. Samuti, et majandus tervikuna toimiks ning vajalikke teenuseid osutataks. Seetõttu on teatud juhtudel riigi poolne toetamine turutõkete nagu näiteks väike turg või ääremaa positsioon ületamiseks siiski vajalik. Kuid silmas tuleb pidada, et riik ei tegutse ärilise investorina, vaid riiklik toetamine peab olema pigem erand, kuniks tõkked saavad ületatud.

Oluline on mõista, et riigiabi pole kellegi teise raha, vaid raha, mis tuleb maksumaksja taskust. Ja see ei ole paraku põhjatu. Seega on karmide riigiabi jagamise reeglite järgimine ka maksumaksja kaitsmine ebamõistlike raha paigutuste eest.

VÄITLUSSELTSI VÕISTKONNA AVAKÕNE
Karmid euroliidu riigiabi reeglid ei kaitse Eestit

Täname austatud oponenti tema avasõnade eest. Väitlusseltsi esindajad nõustuvad mitme antud sõnavõtus esitatud seisukohaga. Riigi roll ei ole tõepoolest majandust üleval pidada ning riigiabi ei tohiks olla piiramatu. Me nõustume ka väitega, et vaba konkurents on majanduse toimimise üks olulisi põhimõtteid ning teatud piirangud vaba konkurentsi tagamiseks on põhjendatud.

Küll aga ei nõustu me oponendi väitega, et antud piirangud peaksid olema tingimata karmid ning kohalduma kõikidele liikmesriikidele eranditult samade reeglite alusel. Meie seisukoht on, et riigiabile kohalduvad reeglid peaksid olema piisavalt paindlikud, et arvestada väiksemate riikide majanduslike ning geograafiliste eripäradega.

Oleme seisukohal, et praegused karmid reeglid ei taga piisavat paindlikkust. Euroopa Liidu ääremaade teatud sektorites on vajalik suurem paindlikkus, et tagada oluliste teenuste kättesaadavus ning kogu ühiskonna efektiivne toimimine.

Euroopa Liidu riigiabi reeglite eesmärk on tagada võimalikult võrdsed võimalused kõigile ettevõtetele kogu liidu ühisturu raames. Selles kontekstis on praegu aktuaalne Euroopa Komisjoni võimalik vastuseis Eesti riigi püüdlustele päästa Estonian Air. Eesti oma 0,0018 protsendise turuosaga Euroopa lennundusest tõenäoliselt ühisturgu ei kahjusta, küll aga kahjustavad karmid riigiabireeglid Eesti kui riigi konkurentsivõimelisust tervikuna.

Riik, kus on ligikaudu miljon elanikku, sellest tulenevalt väga väike turg ning lisaks veel geograafilisest ebasoodne asukoht Euroopa Liidu äärealal, ei ole lennufirmadele atraktiivne. Erandlikest oludest tulenevalt leiamegi, et Eestile, aga ka teistele sarnases seisus riikidele, ei tohiks kohaldada täpselt samasuguseid riigiabi reegleid kui näiteks suurriikidele nagu Saksamaa ja Prantsusmaa.

Tõenäoliselt sai Ungari lennufirmale Malév saatuslikuks just Euroopa Komisjoni karm otsus küsida tagasi ligikaudu 280 miljoni euro suurune riigiabi. Ettevõte pankrotistus ning lõpetas tegevuse. Eesti ei saa endale lubada avalikke teenuseid pakkuvate ettevõtete kadumist või asendumist välismaistega.

Estonian Air omab meie ühiskonna jaoks suuremat tähtsust kui lihtsalt töökohti pakkuv firma. Erakapitalil põhinevate välismaiste lennufirmade jaoks on Tallinn vaid üks paljudest lennujaamadest, mis on seega lendude sihtkoha ning algpunktina asendatav.

Riikliku lennufirmana võtab Estonian Air lennuliikluse korraldamisel Eestisse ning Eestist välja lisaks puhtalt majanduslikele kaalutlustele ka arvesse avalikke huvisid. See tagab Eesti lennuliikluse sõltumatuse erakapitalil põhinevate firmade huvist lennuteenust Eestis pakkuda.

Karmid euroliidu riigiabi reeglid seega Eestit alati ei kaitse. Antud reeglite peamine eesmärk on vältida riigiabi kasutamist firmadele ühisturul ebaausa konkurentsieelise tekitamiseks. Estonian Air on hea näide olukorrast, kus tulenevalt firma väikesest turuosast ei teki ka riigiabi kohaldamisel ebaausat konkurentsieelist. Küll aga võivad riigiabile kohaldatavad karmid reeglid ohustada Eesti avalikkuse huve ning Eesti konkurentsivõimet tervikuna.

NB! KAJA KALLASE KIIRE VASTUREPLIIK (Lisatud kell 10.40)!

Esiteks ei ole ma väitnud, nagu riigiabi andmise piirangud ei peaks võimaldama paindlikkust ning kohtlema kõiki riike sarnaste kriteeriumite järgi. Samuti ei saa kõiki valdkondi kohelda ühtede reeglite järgi. Selle jaoks ongi ettenähtud mitmeid valdkonnapõhiseid grupierandeid, mis soovitud paindlikkust võimaldavad. Oponendi viidatud lennundus on üks selliseid valdkondi, kus valdkonda arvestavad suunised on väljatöötatud.

Olen nõus, et lennuühendused Euroopaga on meile kui Euroopa ääremaale elulise tähtsusega. Kuid lennundus ei ole kerge valdkond ning väikesel riigil ei saa lennunduses eales olla sellist kogemust nagu suurtel lennundusettevõtetel, seega võib maksumaksja raha piiramatu investeerimise lubamine tuua kaasa tõsiseltvõetavate alternatiivide puudumise, sest keegi ei tule doteeritud liinidega konkureerima.

Järgnevalt algab kell 11.30 otseülekandena ristküsitlus. Väitlus lõpeb mõlema poole lõppsõnade ja kohtuniku kommentaariga.

Käesolev debatt valmib Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös, olles esimene pikemast euroliidu-teemaliste debattide sarjast. Eesti Väitlusseltsi võistkond ei esinda online-debattides tingimata isiklikke seisukohti.