Juhtkiri: märgiline erakool

Lapsevanemate otsused kinnitavad koolivõrgu reformi vältimatust

Hakata selgitama tasemel hariduse tähtsust oleks sama, mis lahtisest uksest sisse murda. Niisama enesestmõistetav on ka tõsiasi, et eesmärgile aitab meid ühtlane tugev koolivõrk. Selleni tuleks püüelda nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste ning iga õppeasutuse tasandil. Niisamuti aitavad seda omal moel teha erakoolid. «Erakoolid rikastavad hariduselu,» ütleb haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Oluline on, et põhiteadmised, mida laps koolis omandab, oleks võimalikud mitmekülgsed – seejärel saaks noor inimene teha just talle sobiva, võimetele vastava valiku, mida arendada edasi kutse- või kõrgkoolis. Üldine põhimõte, et kvaliteetne haridus oleks kõigile õpilastele kõikjal Eestis kõigil haridustasemetel võrdselt kättesaadav, on kirja pandud ka riigikogu menetluses olevasse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seletuskirja.

Koolireformi eesmärk on olnud korrastada haridusvõrku olukorras, kus lapsi jääb vähemaks ning õppeasutuste tase kõigub. Kuid ümberkorraldused pole ilmselgelt leidnud aset piisavalt kiirest. Riigi tasandil võivad poliitikud mõnda kuuma kartulit pikki aastaid käest kätte veeretada, küll lähenevate valimiste hirmus, küll seetõttu, et teemat pole piisavalt läbi arutatud ega selgitatud ning see tekitab paksu verd.

Mõnel juhul on pidurdamine vajalikki. Lapsevanemail aga sellist aega ei ole: korraga on lapsel kooliaeg käes ning siis tuleb teha valik. Ja nii ongi, et seal, kus on otsustamatus, hääletatakse jalgadega. Seesugust pragmatismi on ka väga raske lapse tulevikule mõtlevaile vanematele ette heita – isegi kohati asjatut hüsteeriat, mida Tallinna ja Tartu tippkoolide katsete virvarris ette tuleb.

Niisamuti võib mõista ka Tallinna reaalkooli soovi luua munitsipaalkooli juurde erakool. See, et paari nädalaga on juba leidunud sadakond 1. klasside õpilast, näitab, et kool tuleb selgelt eksisteerivale huvile vastu. Ärilise loogiga järgi (ja miks mitte erakooli puhul seda möönda) – äriplaan toimib.

Samas võiks niisugust protsessi kõrvalt vaadates küsida: kas me siis ikka liigume mainitud eesmärgi poole? Kas see, kui populaarne munitsipaalkool avab samade uste vahel erakooli, ei ole juhtum, kus ületatakse piir avaliku ja eraõigusliku õppeasutuse vahel? Või ehk ongi piir tegelikult ammu ületatud? Kas mingi nurga alt vaadates ei paista see heal tasemel üldhariduse tasuliseks muutumisena?

Kindlasti ei ole reaalkooli eraõigusliku osa asutamine pelgalt äriline ettevõtmine või tavapärane erakooli avamine. Siit paistab tugev sõnum haridusküsimuste otsustajaile: kui otsuseid ei sünni, hakkavad protsessid liikuma omatahtsi. Ja hambapasta teadupärast tuubi tagasi eriti ei lähe.