Hanneli Rudi: Eliit-Eesti

Hanneli Rudi Foto: Peeter Langovits

Õieti pole Eestit ollagi. Meeldib see meile või mitte, aga rahvaarvu poolest oleme võrreldavad mõne suurlinna linnajaoga. Seda kummalisem tundub, et ikka ja jälle leidub neid, kes tahavad kangesti arendada Eliit-Eesti projekti. Selle asemel, et tegelda kõigile lastele võimetekohase hariduse andmisega, soositakse suhtumist, et kuigi kõigil on hea koolihariduse saamisel võrdsed võimalused, on mõned teistest veidi võrdsemad. Näiteks need, kelle vanemate rahakott on keskmisest paksem.

Aga just selline mulje jääb uudisest, et Tallinna reaalkool on otsustanud avada erakooli neile lastele, kes katsetega kooliukse taha jäid. Reaalkool võib ju lubada, et erakooli vastu võttes lähtutakse eelkõige lapse võimekusest reaalainetes, aga vähemalt 1500-eurone õppemaks paneb küsima, kui paljudel tõeliselt taibukate laste vanematel on pärast oma õppe- ja eluasemelaenu tasumist selline summa üle.

Tegelikult on juba praegu sellesse kooli pääsemine paljuski seotud vanemate sissetulekuga. Kui uskuda oma lastega selle kooli katsetel käinud tuttavate jutte, siis sõltub katsete edukas läbimine suuresti sellest, kas perel oli võimalus panna laps just reaalkooli tasulisse eelkooli või mitte. Nimelt tuleb katsetel lahendada loogikaülesandeid, millega jääb hätta muidu ladusalt arvutada ja lugeda mõistev laps, kui ta pole seda tüüpi ülesandeid varem näinud.

Mulle tunduvad õppeasutuse meedias praegu väljaöeldud põhjendused erakooli loomiseks sisutühjana. Miks peaks kool, mille vanematesse klassidesse pürgivad taibukad lapsed mitte ainult pealinnast, vaid ka kaugemalt, iga hinna eest paisutama oma algklasside osa, et saada enda sõnul gümnaasiumi eriti võimekaid lapsi? See selgitus ei ole loogiline.

Koolikatsete teemal on Eestis avalikult väideldud ja siiani pole küll silma jäänud ühtegi uuringut, mis tõestaks, et just 1. klassi katsete käigus tuleksid lapse tegelikud võimed ja taibukus esile. Muide, tuttava reaalkoolis õppija sõnul pääses gümnaasiumiossa märksa enam neid, kes olid sellesse kooli õppima tulnud alates 7. klassist. Aga võib-olla ongi reaalkooli praeguste põhikoolis õppijate tase nii nõrk, et nad jäävad gümnaasiumiosa katsetel alla vähem tuntud koolidest tulijatele, ning nüüd püüab kool oma mainet päästa?

Kui reaalkool soovib tõesti olla Eesti parimate füüsikute ja matemaatikute kasvulava, siis äkki tasuks kaaluda progümnaasiumiks muutumist. Pole ju matemaatika viiulimäng ega iluvõimlemine, mida tuleb väga varakult süvendatult õppima hakata. Pealgi, rääkigu lapsevanemad oma võsukeste andekusest, mida tahavad, aga 1. klassi valik sõltub ennekõike ikkagi vanemate endi soovidest, mitte nende laste tegelikest huvidest ja võimekusest. Seevastu progümnaasiumi  tulijad teavad täpselt, kas neil on soove ja võimeid õppida süvendatult matemaatikat või võõrkeeli.