Haridusministeeriumi üldhariduse osakonna nõunik Tiina Kivirand pole nõus telesaate «Puutepunkt» produtsent Tiina Kangro väitega, nagu toodaks Eesti koolisüsteem puuetega lastest inimesi, kes oma eluga hakkama ei saa.
Tiina Kivirand: meie ühisosa on palju suurem kui arvame
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiina Kangro kirg erivajadustega õppurite eest võitlemisel väärib kiitust, kuid tema kriitika eeldus – väide, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) eelnõu kahandab hariduslike erivajadustega õpilaste õppimisvõimalusi ja neile pakutavaid tugiteenuseid – on täiesti ekslik. Selles osas ei muuda eelnõu mitte midagi. Tegelikult tänavu aastal tugi hoopis kasvab. Erivajadustega õpilaste ja tugispetsialistide teema tõstatus hoopis omavalitsustele eraldatava iga-aastase tasandus- ja toetusfondi määruse üle tekkinud arutelu raames. Kõnealuse määrusega eraldatakse riigieelarvest omavalitsustele muuhulgas ka õpetajate palga-, õppekirjanduse ja koolilõuna toetust.
Tänaseni on vastutus olnud seaduses kirjas väga üheselt – koolipidaja tagab oma koolides tugiteenused. Riigikoolis on koolipidaja riik, munitsipaalkoolis omavalitsus. Samas on kahel viimasel aastal olnud omavalitsustel luba kasutada eelpool mainitud riigipoolset omavalitsuste õpetajate ja koolijuhtide palgatoetust ka koolis töötavate tugispetsialistide tasustamiseks. Paraku langes selle tulemusena viimastel aastatel õpetajate palga suhe riigi keskmisesse palka.
Sellel aastal ongi meie sooviks luua selgus, kuidas ja kas üldse peab ümber mõtlema vastutuse tugiteenuste rahastamise eest. Et selguse loomise ajal ei kannataks just kõige nõrgemad, oleme tulnud omavalitsustele vastu ja käesoleval aastal toetamegi neid nende kohustuste täitmisel enam kui 3,38 miljoni euroga, mida omavalitsused taotlesidki. See raha on selgelt eraldatud õpetajate palgafondist, mistõttu ei vasta tõele ka väide, et õpetajate palgatõus toimub tugispetsialistide arvelt.
Vaadates kaugemale kui vaid tugispetsialistide teema, siis hariduslike erivajadustega õpilastele on tundide läbiviimiseks loodud üsnagi paindlikud õpivõimalused – koolidel on võimalus moodustada eriklasse või kaasata erivajadustega õpilased tavaklassidesse. Selle jaoks toetab riik haridustoetuse kaudu omavalitsusi tavaõpilasega võrreldes mitmeid kordi enam. Osade näidustuste puhul on võimalus õppida väikeklassis, mille täituvuse piirnorm on 4 õpilast. Riik annab omavalitsusele ka nende klasside ülalpidamiseks täisklassi toetuse, mistõttu ei saa öelda, et riik ei hooli. Näiteks mõne aja eest teemaks olnud Tartu Maarja kooli eest annab riik linnale iga õpetaja ametikoha kohta keskmiselt 1122 eurot palgatoetust. Kuid hoolimine ei tähenda ainult rohkem raha.
Hariduslike erivajadustega õpilaste arengu toetamise teema on mitmetahuline ja keerukas. Seetõttu on riik otsustanud tähtsustada ja arendada nende õpilaste õppekorraldust tervikuna. See tähendab kõikide selliste laste vajaduste ja võimaluste hindamist, olenemata sellest, millise omandivormiga koolis nad õpivad.
Lisaks peame kindlustama, et haridus- ja sotsiaalvaldkond teevad siinkohal rohkem koostööd. See on oluline just kõige erilisematele lastele. Huvigruppide ja asjaosalistega on viidud läbi hulgaliselt arutelusid ning sel aastal peame jõudma lõplike tulemusteni. Kuid tulles tagasi teemapüstituse juurde, siis oleme olnud alati nõus oma heade partneritega rääkima – dialoogis võime avastada, et meie ühisosa on palju suurem kui arvame.
Telesaate «Puutepunkt» produtsent Tiina Kangro kirjutas mõne päeva eest Postimehes, et Eestis tuntakse muret sotsiaalkulutuste ähvardava suurenemise pärast, kuid hariduspoliitiliselt tehakse samal ajal kõlavate loosungite varjus kõik selleks, et koolisüsteem erivajadustega lastest «sante ja toimetulematuid» juurde toodaks.