/nginx/o/2015/07/03/4241163t1hd43d.jpg)
Riiklik siht peaks olema nulltolerants koolist väljalangemisele, mis tähendab muuhulgas senisest püüdlikumat tegelemist puuetega ja teiste erikohtlemist vajavate lastega, kirjutab sotsiaaldemokraadist riigikogu kultuurikomisjoni liige Mart Meri Postimehe arvamusportaalis.
Tiina Kangro tõstatatud teema on tõsine, valus ja paljudele ebamugav. Puuetega lapsed ja ilutsevad edetabelid ei mahu justkui ühele pildile. Esimesi me häbeneme, tabelite üle ehk viskame naljagi, ent salamisi ikka ihaleme. Tegelikkuses on hätta sattunud laste ja noorte teema veelgi laiem ja sügavam. Räägime siis suu puhtaks!
On tõsiasi, et tänapäeva kool või inimlikumalt öeldes klassitäis poisse-tüdrukuid pole enam nii homogeenne kui 30 või 15 või ka 5 aastat tagasi – ei käitumuslikult, sotsiaalselt ega keeleliseltki. Erinevus kipub normiks. Ja toimetulek erinevusega on tõsine väljakutse poliitikuile, haridussüsteemile, vanematele.
Ligikaudsel hinnangul on Eestis umbes 40 000 kuni 24-aastast noort inimest, kes ei õpi ega tööta. Nad on kuskil siinsamas, meie hulgas, igaüks oma looga, oma murdumispunktiga. Mõned neist pääsevad ise järjele, mõned aidatakse järjele, aga olulisem on õigel ajal märgata, et miski kisub viltu kas koolis, kodus või tänaval. Siin on Tiina Kangro loo iva – märka õpilast! Oska märgata häiret õigel ajal.
Ja siin tulevad mängu sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid ja teised spetsialistid oma teadmiste ja tugitegevustega. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus on mõtteviga, mis võimendub süsteemseks juhul, kui seda arutluste käigus parandada ei õnnestu. Jesuiitlik mäng terminitega, tugispetsialistide väljaprepareerimine, tegevat süsteemi justkui läbipaistvamaks, aga seda ainult paberil, mitte reaalselt toimetavate inimeste jaoks. Madal sündimus ja majanduslik väljaränne koormab Eesti ühiskonda väga tugevalt. Iga mahajääja ainult suurendab seda koormust. Riiklik siht peaks olema nulltolerants koolist väljalangemisele, ent see eeldab ka erakondadeülest ja riigimehelikku koostööd keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel.
Eestis tuntakse muret sotsiaalkulutuste ähvardava suurenemise pärast, kuid hariduspoliitiliselt tehakse samal ajal kõlavate loosungite varjus kõik selleks, et koolisüsteem sante ja toimetulematuid juurde toodaks, kirjutab tänases Postimehes telesaate «Puutepunkt» produtsent Tiina Kangro.