FOTO: Repro

Eestis on ajalehtede lugemine au sees. Lehelugejate hulk on Turu-uuringute ASi uuringu põhjal viimase poole aasta jooksul 9000 võrra suurenenud, Eestis ilmuvaid eesti- ja venekeelseid ajalehti loeb 746 000 15-aastast ja vanemat inimest.

AS Postimees annab välja nelja ajalehte: Postimeest, Tartu Postimeest ja Postimeest vene keeles ning venekeelset nädalalehte Den za Dnjom. Laupäevase Postimehe vahel ilmuvad nädalalõpulisad Arter ning Arvamus ja Kultuur. Aastas koostame pea 90 eriväljaannet, mis ilmuvad ajalehtede vahel ning käsitlevad mitmesuguseid teemasid ja valdkondi.

Postimehe eesti- ja venekeelseid ajalehti loeb 281 000 15-aastast ja vanemat Eesti elanikku. Postimees on 210 000 lugejaga kõige loetavam ajaleht Eestis. Enamasti loeb ühte ajalehenumbrit kolm-neli inimest.

Valdav osa Postimehe väljaannete lugejatest on tellijad, üksikmüügist ostjate hulk on väike ning on viimastel aastatel pidevalt vähenenud.

Postimehe eesti- ja venekeelseid ajalehti loetakse Eestimaa eri paikades ning lugejad jagunevad maakondade vahel proportsionaalselt Eesti rahvastikuga. Postimehe ajakirjanike lood jõuavad näiteks iga neljanda tallinlaseni ja iga teise Tartumaa elanikuni.

Kevadel korraldatud fookusgrupiuuringus ütlesid lugejad, et igahommikune Postimees postkastis on neile sama harjumuspärane kui hommikukohv või hambapesu. See on see, mis teeb hommikust hommiku. Postimehe laupäevaväljaannetest jätkub lugemist terveks nädalalõpuks. Meie tellijad on lojaalsed, nende arv on viimasel paaril aastal püsinud stabiilne. Kui ajalehe lugemise harjumus on olemas, tellivad noored oma kodu rajades Postimehe ka uude koju.

Postimehe lugeja on laia silmaringi, erinevate huvidega ja hea analüüsivõimega. Talle pakuvad huvi nii arvamusartiklid, laias maailmas toimuv, spordi- ja kultuuriteemad kui ka eestlaste edulood. Lugejad leivad, et arvamusartiklid köidavad tähelepanu, tekitades ühiskonnas diskussiooni.

Laialt on levinud arvamus, et noored inimesed ajalehti ei loe ning neid köidab vaid virtuaalmaailmas toimuv. Siiski on hea meel, et iga viies Postimehe lugeja on alla 30-aastane. Fookusgrupiuuring näitas, et tegemist on teraste, kindlate huvide ja nõudlike lugejatega, kes ei piirdu pealkirjade sirvimisega, vaid süvenevad keerulisematesse ja pikematesse artiklitesse ning on valmis sõna sekka ütlema, olgu teemaks Prantsusmaa presidendivalimised või oma kodukoha omavalitsuse probleemid.

Postimehe lugejate seas on eri vanuserühmade esindajaid, rohkem kui pooled on naised. Ajalehe tellimisel või lugemisel pole määrav sissetulek või ametipositsioon.

Peale ajalehtede on Postimehel üle 20 eesti- ja venekeelse veebikeskkonna, mida arvuti või mobiili abil loeb TNSMetrix+ uuringu põhjal kuus ligikaudu 566 000 eestimaalast, tööpäeviti on meie keskkondadel ligikaudu 216 000 lugejat. Eestlaste seas oleme loetavaim keskkond nii töö- kui ka puhkepäeviti. Pingutame kõvasti, et jõuda ka nendeni, kes veel pole meie igapäevased lugejad.

Kõiki Postmehe keskkondi saab lugeda ka mobiilist või tahvelarvutist. Mobiilsete vahendite pealetung hoogustus selle aasta alguses. Viimase pooleteise aastaga on nende vahenditega Postimehe keskkondade külastajate arv suurenenud neli korda. Detsembris kasutati meie eesti- ja venekeelseid keskkondi ca 259 000 erinevast mobiilsest seadmest (TNS Emor, TNSMetrix, detsember 2012).

Postimehel on ka Eesti kõige suurem Facebooki kogukond – üleeilseks oli 89 326 inimest lisanud Postimehe oma lemmikute hulka ja jälgib meie tegemisi Facebookis.

Postimehe veebi- ja paberväljaanded omavahel lugejate pärast ei konkureeri, pigem täiendavad üksteist, sest vaid alla viiendiku lugejaist kattub.

Oleme mõelnud erinevatele lugejatele nende huvidest ja soovidest lähtudes – kiirelt ja ülevaatlikult saab uudised kätte veebist või telefonist ning pikemaid ja põhjalikumaid teemakäsitlusi võib lugeda ajalehest.