Anvar Samost: Postimees – maailm mõtestatud

Anvar Samost Foto: Fototoimetus

Hea lugeja! Kõik Eesti ettevõtted ja ühingud esitavad aasta alguses äriregistrile aruande lõppenud aasta kohta. Ka AS Postimees. Tegemist on avalike dokumentidega, mis näiteks ajakirjanikele aastaid suuremal või vähemal määral abiks on olnud. Peale selle avaldavad mõned ettevõtted viimasel ajal keskkonnaaruandeid, mõned isegi sotsiaalse vastutuse aruandeid.

See, mida teie hetkel käes hoiate, on tõenäoliselt Eesti esimene aruanne lugejale.

Tahame aruandes selgitada, kuidas, kellega, kellele ja millistel eesmärkidel Postimeest teeme. See on vaatenurgast sõltudes kas väga lihtne või väga keeruline ülesanne. Kui leiate, et mingi küsimus jäi vastuseta, siis andke teada, saame järgmisel aastal teha parema aruande.

Nagu kõrvalleheküljelt näete, on Postimehel suur auditoorium. Meil on palju lugejaid nii paberis kui veebis. Ajalehena oleme Eestis suurimad nii tellijate kui ka lugejate arvult. Veebis on meil suurima positsioonist väike samm puudu.

Lühidalt: lugejaid on sadu tuhandeid ja Eesti rahvaarvu silmas pidades on see nii suur saavutus kui ka suur kohustus. Selgelt on Postimees Eestis nn paper of record, presse de référence – väljaanne, mille kaal ja usaldusväärsus annavad avaldatule olulise lisaväärtuse. «Kas see on tõsi?» – «Postimehest lugesin.» – «Jah, siis küll.»

Ühest küljest peab Postimees Eesti keskse ajakirjandusväljaandena peegeldama maailma ja siinset elu kõigis tema väljendustes. Arvan, et oleme seda ülesannet lõppenud aastal hästi täitnud. Samas ei saa pakkuda lugejale vaid seda, mis nii või teisiti avalikkuse tähelepanu pälvib. Postimees peab lisama avalikku vaatesse, avalikku arutellu uusi teemasid, arutelus aktiivselt osalema ning sellele kallutamata kesklava pakkuma. Usun, et ka see on tänavu õnnestunud.

Olen kolleegidega Postimehe rolli arutades mitu korda jõudnud küsimuseni: kellega peaksime oma töö tulemusi võrdlema? Kas on piisav, kui oleme paremad mõnest kodumaisest võistlejast? See on kindlasti oluline.

Samas seab lugejate hulk Postimehele hoopis suuremad nõudmised: peame olema nii head, kui ühe Euroopa rahva juhtiv ajaleht olla saab. Eesti pole võimaluste poolest Saksamaa või Suurbritannia, kuid samas pole mõtet seada endale lihtsalt kättesaadavaid eesmärke. Seega, oleme rahul, kui saame öelda: tegime seda sama hästi kui Helsingin Sanomat, sama hästi kui El País või Svenska Dagbladet.

Kirjeldame neljandal leheküljel, kust Postimees raha teenib ja millised on kulud. Võime kasumlikult tegutseda on ülitähtis nii ajakirjandusväljaande kestlikkuse kui ka sõltumatuse seisukohast. 2012. aasta polnud raha poolest kõige parem, kuid tänavu loodame kindlalt plussi jõuda. Siiski ei ole meedia Eestis kiire kasumi saamise koht – eriti viimaste aastate näitajaid vaadates leiab kinnitust, et oleme teeninud lugejat, aga mitte raha lugeja arvel.

Olen ajakirjanduse, sealhulgas trükiajakirjanduse tuleviku suhtes optimistlik. Eriti head peaksid väljavaated olema tugeva lugemisharjumusega maades, nagu Eesti või Soome. Hea sisu ja lugejatele ning reklaamiandjatele usaldusväärne kaubamärk on meedias esmatähtsad. Platvorm on tähtis, kuid ainult siis, kui ajakirjanikud oskavad selle tugevusi auditooriumi huvides hästi ära kasutada – parim tõestus on siin iPadi-ajalehe The Daily tänavu saabunud kiire lõpp.

Ajaleht on siiani leitutest parim platvorm süvenemist ja aega nõudvale sisule. Internet lubab kiiruses ja väljendusvahendites lüüa televisiooni ja raadiot. Mobiilsed seadmed võimaldavad maailmaga kursis olla kogu aeg ja igal pool, reaalajas. Oleme õppinud neid eeliseid hästi koos kasutama ja otsime jätkuvalt parimat kombinatsiooni.