Uus palgakorraldus tõi koolidesse peataoleku

Foto: SCANPIX

Kuigi 1. jaanuarist otsustab iga kool oma palkade üle ise, ei tea õpetajad ega juhid, kuidas see täpselt käima hakkab, kirjutab Õpetajate Leht.

«Pean vist minema PR-kursustele, et õppida end paremini reklaamima,» muigab Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpetaja Krista Mägi. Ehkki Mägi sulest on ilmunud eesti keele ja kirjanduse õpetamise käsiraamatuid ning ajaleheartikleid, pole tal veel aimu, kuidas seda aktiivsust uuest aastast rahaga hinnatakse.

Mägi teab, et õpetaja-metoodikuna jääb ta palga alammäär muutumatuks – 889 eurot. Aga mismoodi jaotatakse koolis õpetaja palga teist osa, 20% motivatsioonikomponenti, pole veel selge Vesiroosi gümnaasiumis ega teisteski Eestimaa koolides. Ometi on haridus- ja teadusministeerium pannud 1. jaanuarist lisatasu jagamise kohustuse just koolide õlule.

«Peataolek,» iseloomustab õpetajate praegust seisundit Vastse-Kuuste kooli õpetaja Kersti Lillo, kes peab lisatasu jagamisel suurimaks takistuseks eestlaste tagasihoidlikkust. Ei juleta enda ega teiste eest seista.

Krista Mägi arvates ei soosi raha selline jagamine õpetajate koostööd, pigem tekitab konkurentsi. Kaheldav on seegi, kas iga kool suudab endale õpetajate hindamiseks mudeli välja töötada. Mujal maailmas tegelevad sellega suured teadusinstituudid.

Ühtki valmisretsepti uueks aastaks ei andnud ka õpetajate liidu eelmisel nädalal Tartus ja Tallinnas korraldatud seminarid «Õpetaja roll osalevas juhtimises». Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo lubas siiski, et palgakorralduse näidisjuhend saab enne jõule viimaks valmis.

Mõtteainet näidisjuhendiga edasi toimetamiseks andis TÜ majandusteaduskonna professor Kulno Türk, kelle uuringust on selgunud, et kolmandik põhi- ja keskkoole ning kümnendik kutsekoole kasutab juba praegu tulemustasustamist. Süsteemi väljatöötamine ja rakendamine eeldab õpetajate osalemist juhtimisel.

Iseküsimus, kuivõrd õpetajad selleks valmis on. Igatahes avaldas Aaviksoo arvamust, et pedagoogidel napib enesekindlust ja neil tuleb selg senisest enam sirgu lüüa.

Türk soovitas luua igas koolis töörühmad, kes töötaksid välja õpetajate tasustamise kriteeriumid. Grupitöö peab vahelduma aruteludega, milles osaleb kogu kollektiiv.

«Aasta-kahega saate aru, kui vilets on esialgne süsteem,» ütles Türk. Seetõttu ei tohi kohe teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Avalikustada võiks vaid tippe ja tagapool olijatega pidada neljasilmavestlusi.

Pärnu Ülejõe gümnaasiumis laiendati juhtkonna tasandit ja kaasati otsustamisse ainevaldkondade juhid. 60 töötajast kümme osaleb juhtimises. «Ainevaldkondade juhid ei tee lõppotsust, aga parim osa nende tööst kajastub selles,» kinnitas direktor Margus Veri.

Krista Mägi arvates on õpetaja töö tulemuslikkus siiski mõõdetamatu suurus. Koolis pole kindlaid tööoperatsioone, mille sooritamist saaks mõõta. Segadus on ka mõistete kasutamises − tulemuspalga all peetakse silmas nii preemiat märkimisväärse töö eest kui ka lisatasu väljaspool kooli täidetud ülesannete eest.

«Tundub, et ka ministeerium ei saa täpselt aru, kuidas asi välja nägema peaks,» lausus Tartu Karlova gümnaasiumi õpetaja Merit Harju. Ta on aga valmis selleks, et juhtkond koostöös õpetajaskonnaga töötab välja lisatasu jaotamise kriteeriumid. Need pannakse paika aastaks ning iga uue õppeaasta eel vaadatakse punktid koos üle, et vajadusel parandusi teha.

«Teatud protsent peaks minema klassijuhatajatele, sest nende tasu enam pole,» pakub Harju. «Mingi protsent lisandugu tööstaaži pealt. Üks osa võiks olla ainesektsioonide juhtidele. Teatud summa peaks jääma, et tasustada iga kuu lõpus ühekordsete ülesannete täitmist.»

Õpetajate liidu juhatuse esimehe Margit Timakovi sõnul on liidul kavas luua professionaalse õpetaja töörühm kooli mudelite testimiseks ja kohandamiseks ning arendada diskussiooni üle Eesti. «Üks mudel ei sobi kõigile, õpetajad ja koolid on erinevas seisus, kogemusi tuleb jagada,» arvas Timakov.