Kalle Tammemäe: eesti keel pärsib kohati läbilööki

Kalle Tammemäe Foto: Erakogu

Eestikeelsele teadusele on veel ruumi, kuid teatud erialadel ja eriti magistri- ja doktoriõppes pärsib selles keeles õppimine läbilöögivõimet, leiab Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Kalle Tammemäe Postimehe arvamusportaalis.

Inseneri- ja tehnikavaldkondades on inglisekeelne õpe seda kriitilisem, mida kõrgemale kõrgharidusastmele jõutakse. Avatud konkurents ning maailmamajandusega seotus ei jäta just palju võimalusi läbilöögiks pelgalt eestikeelset terminoloogiat ja oskussõnavara vallates.

Inglise keele kui maailma ühtse teaduskeele ülimuslikkus on ajapikku ainult kasvanud. Inglisekeelse õppekava läbinud on oodatud spetsialistid edukates Eesti firmades, kes nagunii suhtlevad oma partneritega all- või ülalpool tootmis- või äriahelat ainult inglise keeles.

Selle kõrval on eestikeelseks magistriõppeks ja teadustööks ruumi veel piisavalt ning seda väärtustab ning rõhutab tehnikaülikool ka oma arengukavas – õpetamine heas emakeeles ja eriala oskuskeele arendamine on iga eestikeelse õppejõu kohustus.

Ülikoolide jaoks on tähtsad eestikeelsed kõrgkooliõpikud ning õppematerjalid, nii paber kui e-vormis, mis kindlustavad kõige paremini oskuskeele püsivuse ja edasiandmise õppurite ja õppejõudude põlvkondade vahel. Pühendunud autoreid ning häid käsikirju jätkub – oleks ainult kirjastusressurssi enam.

Ülikoolid on alati valmis osalema asjalikus diskussioonis eesti- ja võõrkeelse õppe vahekorra osas ning otsima seda pidevalt muutuvat tasakaalupunkti, mis vastab ühelt poolt ülemaailmsetele kõrghariduse ja teadustöö kvaliteedinõuetele, teisalt Eesti ettevõtete vajadustele ja eestimaalaste keeletundlikele ootustele.

Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu hinnangul on aastaks 2020 enamik Eesti ülikoolides pakutavast magistri- ja doktoriõppest inglisekeelne. Semiootikaprofessor Kalevi Kulli sõnul on see aga vale tee, kuna ohustab eesti kultuuri püsimajäämist.