Mihhail Kõlvart: soov õppida oma emakeeles pole võitlus eesti keele vastu

Mihhail Kõlvart. Foto: Toomas Huik

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart selgitab, mis plaanid tal Tallinna venekeelsete gümnaa­siumi­dega on.

Uskusin, et venekeelse hariduse teemal on kirja pandud ja öeldud kõik, mida kannatavad paber ja kuvar. Pean tunnistama, et eksisin. Pärast Tallinna linnavalitsuse otsust rajada sihtasutus Tallinna Vene Lütseum, hakkas sadama selliseid arvamusi, mida kombekas seltskonnas ei sobi kõva häälega välja öelda isegi siis, kui see väljendab kellegi siirast seisukohta.

Näiteks ütles IRLi saadik Tarmo Kruusimägi Tallinna linnavolikogu puldist, et valijaskonnale, kelle häälte püüdmisele on otsus suunatud, pole vaja nii keerulisi käike – piisab riiklikel pühadel viina hinna alandamisest 60 protsendi võrra.

Seejärel teatas haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis avameelselt, et vene õppekeelega munitsipaal-erakooli abiturientidel pole Eesti Vabariigis asja.

Korduvalt on kõlanud üleskutsed viia selleteemalised debatid poliitikast haridussfääri. Ülaltoodud ütluste taustal ei tundu see sugugi lihtsana. Siiski pooldan ma sellist lähenemist sajaprotsendiliselt. Enamgi veel, kutsun üles kasutama haridusküsimustes pragmaatilist lähenemisviisi.

Valikuõigus

Venekeelsed lapsevanemad, kes tahaks, et nende lapsed õpiksid eesti keeles, saavad takistusteta panna nad eesti kooli. Jääb vaid loota, et neil vanematel jätkub oskusi ja tarkust oma lapsi võõrasse keelekeskkonda sulandumisel ka psühholoogiliselt toetada.

Kui kooli juhtkonnal ja hoolekogul on soov muuta venekeelne kool eestikeelseks ning gümnasiste rahuldab teadmiste omandamine «üleminekuprotsessis», siis on ka selline võimalus olemas. Ent haridusministeeriumi pealesurutud ülemineku kvaliteet jätab soovida – selleks pole ju spetsiaalselt välja töötatud metoodikat, adapteeritud õpikuid ning ei jätku vastavat õpet saanud pedagooge.

Mida saabki siin loota, kui ministeeriumi osakonnajuhataja Irene Käosaar tegi ettepaneku kasutada vene laste eesti keeles õpetamiseks ingliskeelseid õpikuid!

Kordan ka seda, mida on juba sadu kordi räägitud. Põhikoolilõpetaja peab riigikeelt valdama tasemel B1, millega suudab noor sisuliselt vaid teed küsida, lõunat tellida või ilmast rääkida.

Gümnaasiumis õppimiseks oleks aga vaja vähemalt taset C1. Seega eeldatakse, et põhikoolist ja gümnaasiumist lahutava kolme suvekuu jooksul peab ta iseseisvalt vajaliku taseme saavutama.

Pole saladus, et kunstlikel muudatustel on peale soovitavate tulemuste ka kõrvaltoimeid. Ent keegi pole pidanud vajalikuks teha lastega läbiviidava katse järelmõjude kohta teaduslikku analüüsi. Haridusministeerium ei hooli üldse, et venekeelne õpetaja jagab vene lastele teadmisi eesti keelt purssides ning tund piirdub sisuliselt terminite riigikeeles pähetuupimisega. Nii ei saa õpilased ei aineteadmisi ega õpi ka eesti keelt, nagu vaja. Siiski, kui see on lastevanemate ja laste vaba valik, ei hakka keegi selle vastu võitlema.

Ometi tuleb anda võimalus ka neile vanematele, kes soovivad oma laste emakeelset õpet, millele lisanduks süvaõppes eesti keele ning sellega seonduvate ainete, nagu eesti kirjanduse või kultuuriajaloo õpetamine. Geograafia- ja füüsikatund võiks siiski jääda aineõppeks, mitte eesti keele purssimiseks.

Keeruline teekond

Munitsipaal-erakooli idee autor ei ole Tallinna linn, samasugused haridusasutused on juba Keilas ja Sauel olemas. See on võimalik, sest 2010. aastast rahastavad riik ja kohalikud omavalitsused eragümnaasiume samamoodi kui munitsipaalkoole. Nii et õigusliku staatuse muutmine ei too lisakulusid ning kogu kooli vara koos hoonega jääb munitsipaalomandisse.

Loomulikult ei muutu ka haridus tasuliseks. Need alused on fikseeritud ka sihtasutuse Tallinna Vene Lütseum põhikirjas. Milleks siis ümberkorraldused? Vastus on lihtne: erakooliseadus annab koolile võimaluse valida oma õppekeel.

Tee, mille Tallinna Linnamäe vene lütseumiga valisime, on küllaltki keeruline. Erakoolidele annab koolitusloa haridus- ja teadusministeerium, kelle poliitiline tahe on haridusminister Jaak Aaviksoo avaldustes väljendatud piisavalt selgelt. Seaduses aga on koolitusloa andmise kriteeriumid väga täpselt paika pandud ja me püüame esitada piisavalt põhjendatud taotluse.

Mõistes, et õigusliku staatuse muutmine saab objektiivsete põhjuste ja välistegurite tõttu olema keeruline, peame vajalikuks hoolekogu ja lastevanemate toetust. Koolis viidi läbi küsitlus, mis näitas selgelt, et enamik lapsevanematest soovib venekeelse õppe säilimist.

Samuti toimus ligi 700 lapsevanema osalusel koosolek, kus oldi ühehäälselt kooli õigusliku staatuse muutmise poolt, eesmärgiga kasutada õppekeele valiku õigust. Kogu pedagoogilise koosseisuga toimusid konsultatsioonid ning lõpuks toetas hoolekogu ühehäälselt ideed luua praeguse kooli baasil vene eralütseum.

Varuplaan

Meil on tegevuskava ka juhuks, kui ministeerium jätab koolitusloa andmata. Sellisel juhul hakkab sihtasutus kujundama venekeelseid lisaainekavasid. Samalaadsed asutused eksisteerivad pea kõigi tugevamate eestikeelsete koolide juures. Munitsipaalkool aga säilitab siis oma staatuse.

Juba praegu näitavad Tallinna Linnamäe vene lütseumi õpilased riigieksamitel suurepäraseid tulemusi. Nii ületab kooli eesti keele eksami keskmine tulemus 80 punkti. Ligi 95 protsenti lõpetajatest astub kõrgkooli ning 66 protsenti neist jätkab õpinguid eesti keeles.

Miks siis ei võimaldata sel koolil töötada äraproovitud ja eduka metoodika alusel? Miks lubatakse lastel õppida saksa, soome ja inglise keeles, venekeelset õpet peetakse aga valitsuse otsuse täitmisest kõrvale hiilimiseks?

Meedia juurutab eesti üldsuse teadvusesse primitiivset loogikat: kui venelased ei taha õppida eesti keeles, tähendab see, et nad on eesti keele õppimise vastu. Kahjuks näevad paljud seda olukorda just nii. Soov õppida oma emakeeles pole sugugi võitlus eesti keele vastu. See on tahe säilitada oma kultuuri ja hariduse kvaliteeti.

Ometi annavad õppekeele valiku õiguse õppeasutuses nii põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kui ka põhiseadus. Seda arvesse võttes pöördusidki Narva ja Tallinna vene koolide hoolekogud Eesti valitsuse poole. Nad said eitava vastuse. Õigusliku hinnangu annab sellele kohus. Seniks avab Tallinn Linnamäe vene lütseumi baasil munitsipaal-eragümnaasiumi.