Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

PÄEVAINTERVJUU Spetsialist: Eesti tervishoiusüsteem pole raviviga defineerinud (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Postimehe otsestuudios oli täna arst ja tervishoiukvaliteedi spetsialist Teele Orgse, kellele teeb muret pretsedent Ida-Viru arsti kriminaalkorras karistamisest. Detsembri lõpul mõistis kohus arst Igor Gorjatšovi süüdi ettevaatamatusest patsiendi surma põhjustamises ja määras talle karistuseks ühe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse. Arstina töötamise õigus jäi mehel alles, kuigi süüdistaja nõudis ka selle äravõtmist.

«Probleem ongi selles, et me ei oska raviviga defineerida,» sõnas Orgse, «ja seda just Eestis, kuna me pole siin kokku leppinud, mis on meie tervishoiusüsteemi jaoks raviviga.»

Kõige üldisem vea kirjeldus on spetsialisti sõnul kas vale plaani valimine eesmärgi täitmiseks või plaani ebaõnnestumine.

«Sealhulgas on ravimise, diagnostika ja suhtlemisega seotud probleeme – neid vigade liike on veel omakorda palju. Omaette küsimus on, kas me võtame ka tüsistusi vigadena,» arutles Orgse.

«Tüsistusi ehk kõrvalekaldeid on ka kahte liiki – välditavad ja mittevälditavad. Välditavad tüsistused on samuti sisuliselt raviviga,» lisas ta.

Kohtupretsedenti Ida-Viru arsti süüdimõistmisest ei pea ta aga kuidagi õnnestunuks, kuna saadab arstidele hoopis vale signaali. Arenenud maailma praktika suundub suunas, kus arste ei karistata mitte vigade tegemise eest, vaid selle eest, kui nad vigadest ei raporteeri. See eeldab aga mõttelaadi muutust.

«Viga meditsiinis on üldse väga raskesti defineeritav. Karistada saab ikkagi vaid tahtliku teo eest,» lisas ta, «ja tahtliku teo eest peabki karistama. Aga meditsiinis omab üks ravijuhtum endas nii palju erinevaid nüansse, et otsest seost on enamikel juhtudel võimatu tekitada.»

Teele Orgse sõnul keskendub Eesti meditsiinisüsteem liialt «plaani täitmisele» ehk ravijuhtude täissaamisele, ravi «kättesaadavuse suurendamisele» ning vähem küsitakse seda, mis kvaliteediga see ravi lõpuks on ning kas inimene saab õige spetsialisti juurde.

Tagasi üles