Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Henry Auväärt: Eesti töötaja pole mitte erakordselt ebalojaalne, vaid väsinud juhtimisvigadest (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Henry Auväärt
Henry Auväärt Foto: Ene Schultz/ Saarefoto

Aastas vahetab töökohta pea iga neljas eestlane. Kiiret ametivahetust tuleb ette eriti noortel, kes sagivad ühe tööandja juurest teise juurde, otsides oma kutsumust ja kergitades statistikanumbreid, kirjutab CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Tööturu erakordset liikuvust ei põhjusta aga ootamatu püsimatuse trend. Ettevõttest lahkumise põhjustavad suurel määral ikkagi juhtimisvead. Kui Eesti tippjuhtide kvaliteeti on näha kaugele, siis keskastmejuhtide, kes on meie töötajate otsesed ülemused, töös on märgata ka praaki. Juhid teevad vigu, millest aja möödudes kujunevad välja ettevõtte tõuketegurid. Tehtud vead panevad töötajaid tööturul ringi vaatama ja loovad võimalusi nende ülemeelitamiseks.

Kui ettevõttes on kõik hästi, tuleb konkurendil passiivse kandidaadi jutule pääsemiseks lauale tuua vähemalt 30 protsenti kõrgem palgapakkumine. Üheksa kümnest tööandjast aga ei ole sellistel tingimustel töötaja palkamiseks võimeline – enam kui pooled neist väidavad, et töövõtjate palgaootused on juba praegu nende jaoks liiga kõrged. Mida rohkem tekib aga ettevõttes tõuketegureid, seda soodsamaks muutub ka töötaja üleostmise hind.

Ühel päeval tulebki konkurent ja ütleb Sinu töötajale, et pakub talle sama ametipositsiooni, täpselt sama palgaga, aga ettevõte on parem. Panime hiljuti sarnasesse olukorda pea 3000 Eesti töövõtjat ja selgus, et iga teine töötaja on nõus mainitud tingimustel tööandjat vahetama.

Eesti töötaja ei ole mitte erakordselt ebalojaalne, vaid väsinud juhtimisvigadest. Ta on näinud, kuidas atraktiivsed tööandjad oma töötajaid hoiavad. Hollywood ja tööjõu vaba liikumine on tõstnud töötajate ootusi ja standardeid juhtide tööle. Enamik viimastest uuringutest on meile näidanud, et lahe kontor, mõnus töökeskkond ja kõrge palk on tunduvalt vähem nõutud kui hea juht – kõik viitab sellele, et Eesti töötajad tunnevad tõsiselt puudust heast juhist.

Meie inimeste kõrged ambitsioonid on lühendanud teekonda juhtimistasandile. Seega on suur osa keskastmejuhtidest tegelikult ametikõrgenduse haaranud valdkonna spetsialistid. Paljudel neist puudub ka varasem inimeste juhtimise kogemus. Vead on lihtsad tulema, kuna inimeste juhtimiseks on vaja nii teooriat kui ka praktikat.

Enam kui pooled Eesti töötajad leiavad, et juhid ei suuda neile näidata, et neid väärtustatakse, kahe kolmandiku sõnul ei jagata neile piisavalt tagasisidet ega tunnustust. Ükski eelmainitud tegevus ei nõua erilisi rahalisi kulutusi, kuid nende vajaduste mittetäitmine muudab töötajad rahulolematuks. Nii asubki iga päev kandideerima mitu tuhat töötajat.

Kuidas ära tabada hetk, mil töötaja Sind maha jätab?

Kandideerimiste arv kasvab hüppeliselt tähtpäevadel (sünnipäevade ja aastapäevade ajal). Just neil päevil tuleb tööandjal hellitada oma töötajat kui ettevõtte kallimat vara. Kui juht on olulistel hetkedel kättesaamatu, hakkab töötaja temas kahtlema. Sellest hetkest alates on töötaja lahkumismõtteid võimatu muuta. Iga väikseimgi häiriv tegur paneb tema peas kõlama hääle, et on aeg edasi liikuda.

Nii nagu lagunemisäärel olevas suhtes, on ka lahkuvat töötajat lihtne märgata kõrvalseisjana. Ta panustab tunduvalt vähem meeskonda, teeb tööd täpselt nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik, ei ole huvitatud pikaajalistest eesmärkidest, motivatsioon on langenud ja negatiivne hoiak on kasvamas. Ta ei suhtu ühisüritustesse enam samasuure õhinaga kui varem ega soovi olla uute projektide eestvedaja. Tema mõtted on eemal.

Paremale töökohale liikumises ei ole tegelikult midagi halba, selle nimel me iga päev töötamegi. Kahju on vaid sellest, et võtame töötajaid ka tööjõukriisi äärel iseenesest mõistetavalt. Nagu neil ei oleks endiselt kuhugi mujale minna.

Erakordselt aktiivseks muutub Eesti tööturg just jaanuarikuus. Tundub, nagu iga teise eestlase uusaastasoov on leida endale parem juht. Julgen ennustada, et keskmine kandideerimiste arv lööb 2017. aasta esimesel kuul taas rekordeid ja vähemalt 5000 juhti jäetakse maha. Juht, reageeri kiirelt, veel on aega rahulolematusega tegeleda. Vaata, et Sind jaanuarikuus maha ei jäeta!

Tagasi üles