Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Alar Kilp: kuidas peaks muutma presidendivalimiste süsteemi?

9
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Valimiskogu. | FOTO: Erik Prozes

Tänaste presidendivalimiste probleem oli kandidaatide liigne erakonnakesksus ning ka see, et ühegi kandidaadi toetus ei riigikogus ega valimiskogus polnud presidendi ameti jaoks piisavalt lai. Viga polnud valimiskogu teise vooru koosseisu enamuse häälte nõudes, kirjutab politoloog Alar Kilp.

Nii president Toomas Hendrik Ilves 12. septembril peetud kõnes kui ka presidendivalimiste süsteemi kujundajate hulgas olnud Jüri Adams (23.09.2016, Postimees) on leidnud, et valimissüsteemi tuleb muuta nii, et valimiskogus ei kehtiks enam koosseisu enamuse poolthäälte nõuet, president valitaks ära kindla peale ning valituks osutub enim hääli saanud kandidaat.

Ettepanek oleks hea ainult siis, kui eesmärgiks omaette oleks presidendi «äravalimine». Ent põhjus, miks kuni käesolevate valimisteni valiti president ära ning sel korral ei valitud, ei ole mitte valimissüsteemi selles osas, vaid kandidaatide valikus ja osapoolte tahtmatuses üksteise kandidaatidega leppida.

Probleem ei ole mitte valimiskogu teises voorus, vaid selles, et nii kandidaadid kui kampaaniad erakonnastusid ning lõpuks sõelale jäänud kandidaadid ei omanud piisavat toetust ei parteide ega valimiskogu liikmete seas. Kui nüüd muuta Ilvese ja Adamsi ettepaneku kohaselt valimiste korda, annaks see erakondadele veelgi vabamad käed ja tugevama motivatsiooni esitada oma kandidaat ja hoida sellest kinni kuni lõpuni, kuna sellisel juhul võidab parima tulemuse saanu.

Kui see süsteem kehtinuks 24. septembril, oleks Kallas valitud ära 42 protsendi valimiskogu liikmete häältega Jõksi 40 protsendi vastu. Kui see süsteem hakkab kehtima tulevikus, võib valituks osutuda kandidaat ka 34 protsendi valimiskogu häältega (kui vastuseis temale on sama suur kui toetus).

Tänaste presidendivalimiste probleem oli kandidaatide liigne erakonnakesksus ning ka see, et ühegi kandidaadi toetus ei riigikogus ega valimiskogus polnud presidendi ameti jaoks piisavalt lai. Viga polnud valimiskogu teise vooru koosseisu enamuse häälte nõudes.

Presidendivalimiste korda võiks ja peaks muutma mitmes teises tahus. Mõistuspärastele inimestele (näiteks väljastpoolt Eestit) on raske seletada valimiskorda, kus valituks osutub kandidaat, kes mõnes valimisvoorus ei kandideerigi. Mis voorus sellisel mängureeglil on, on arusaamatu. Kaaluda võiks ka otsevalimisi, kuna paistab, et nõudlus presidendi otsevalimisteks on kasvanud. Ent kui muuta vaid olemasoleva valimissüsteemi nüansse, siis pelgalt valimiskogu teise vooru enamushäälte nõudest loobumine vaid süvendab tänaseks tekkinud probleemi.

Tagasi üles