Kaljurand: president pole kaaren, kes peab iga nurga peal kraaksuma või hunti hüüdma (16)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Toomas Randloajakirjanik

1. juuni 2016, 15:28

President peab olema parteideülene ja reeglina mitte sekkuma sisepoliitikasse – president ei ole kaaren, kes peab iga nurga peal kraaksuma või hunti hüüdma, kuni sellest väsivad kõik ja keegi ei kuula, räägib intervjuus Eesti presidendiks pürgiv välisminister Marina Kaljurand.

Intervjuu metoodikast: küsimused pärinevad Google'i autocomplete'i variantidest ehk valikutest, mida otsimootor pakub otsingut alustades.

Need valikud on ühtlasi ka eestlaste kõige populaarsemad otsingud. Valitud küsimuste teemadeks on «Eesti», «eestlased» ja «president» ja potentsiaalsetel presidendikandidaatidel palusime vastata võimalusel vähemalt kolme, kuid mitte rohkem kui kümne lausega.

Miks on Eestile kasulik kuuluda Euroopa Liitu?

Euroopa on väärtusruum, kus igal kodanikul on võõrandamatud põhiõigused, mis on valatud, raiutud, peitsitud ja graveeritud läbi viimase poolsajandi selle põhilistesse dokumentidesse. Euroopa Liit oma tänasel kujul on Euroopa rahvaste senini parim katse lepitada omavahelisi erimeelsusi, leppides enne kokku oma ühisosas.

See ei ole meile kasulik või kahjulik – Euroopa on meie saatus, eestlased on alates kõigepealt rahvusliku ja seejärel riikliku eneseteadvuse tekkest olnud alati eurooplased. Pikaajalise diplomaadina usun sõjaeelse Eesti Vabariigi välisministri ja diplomaadi Karl Robert Pusta Eesti alusmõttesse – olla vaba tähendab olla vabas ühendatud Euroopas.

Kuidas olla tänapäeval eestlane?

Ühendatud maailmas, kus iseäranis haritutel ja edukatel pole liikumisele takistusi, on eestluse elujõu allikaks eestikeelne kultuur. Mina, kes ma olen sünni poolest venelane, kuid eestimeelses ja -keelses keskkonnas kasvanud, näen eestluse ja eestimeelsuse nurgakivina selgelt eesti keelt. Selle annab meile eestikeelne haridus, kõikidel tasemetel. Ja me peame rääkima venekeelse elanikkonna keeleõppest, sellega pingutamisest, keelekümblusest.

Ma tahan Eestit, kus reegliks pole rahvuspõhised koolid. Ka teiste riikide kogemus kinnitab, et integreerumine on edukam, kui immigrantide lapsed õpivad tavakoolides ja suhtlevad ka väljaspool kitsast immigrantide ringi. See ei tähenda oma rahvusliku kuuluvuse või emakeele hülgamist. Vastupidi, see tähendab nii oma juurte säilitamist kui ka eesti keelest, riigist ja kultuurist lugupidamist.

Miks on vaja presidenti?

Presidendi võimupiirid ja ülesanded annab põhiseadus. Põhiseadus tagab meie kodanike põhiõigused ja vabadused ning annab presidendile ülesande kaitsta põhiseaduslikku korda ja selle aluseks olevaid väärtusi. Inimesed ootavad, et president kaitseks nende õigusi ja president peabki seda tegema, kasutades selleks kõiki talle seadustega antud võimalusi.

Iga president teeb seda oma parima äranägemise järgi, oma väärtustele ja põhimõtetele tuginedes ning ühtlasi nii seaduse piires kui seaduselt tuge saades. Seda tööd saab teha ainult koostöös, vastastikuse usalduse ja lugupidamise vaimus, pidevas, vahetus ja vahendavas suhtlemises riigikogu, valitsuse, kodanikuühiskonna, ajakirjanduse ja akadeemikute ning haritlastega. Selles suhtlemises teostub presidendi kui riigivõimu ühtsuse tagaja, ent samal ajal ka võimude tasakaalustaja roll.

President peab olema parteideülene ja reeglina mitte sekkuma sisepoliitikasse – president ei ole kaaren, kes peab iga nurga peal kraaksuma või hunti hüüdma, kuni sellest väsivad kõik ja keegi ei kuula. Seda tuleb teha siis, kui selleks on sisulised juriidilised või mõjuvad moraalsed põhjused.

Presidendil on aga – ning iseäranis praegusel ajal – teisi põhiseaduslikke institutsioone tasakaalustav roll, mis peaks avalduma aktiivses hoiakus ja kindlust loovas suhtes kodanikuühiskonnaga, nii linnas kui maal. Presidendi võimalused kuulata Eesti inimesi, ent ka vastata, on väga laiad ja lähiaastad nõuavad nende võimaluste äärmiselt aktiivset kasutamist.

Milline peab olema president?

Õiglane, kindel, aus ja Eesti ning selle elanike vabaduse kaitsmisele pühendunud.

Miks eestlased lahkuvad Eestist?

Eelmise aasta rändesaldo näitas, et rohkem naasis kui lahkus.

Pidev väljaränne oleks põhimõtteline oht Eesti tulevikule. Aga peame rännet vaadates eristama erinevaid gruppe – ühed lähevad, sest neil on selline võimalus – huvitav töö, haridus või lihtsalt seiklema; teised lähevad, sest muud ei jää üle, isegi kui pere maha peab jääma.

Esimene grupp peab tahtma tagasi tulla, sest siin on riik, kes hindab mitmekesisust, erinevaid ideid ja on hea keskkond neid ellu viia. Teise grupi jaoks on vaja Eesti kestlikku majandusmudelit. Usun majandusprofessor Robert Kitti, kui ta ütleb, et Pareto printsiipi vaadates on meil vaja tagada ka sellele 80 protsendile inimestest, kes teenivad 20 protsenti palgast, inimväärne äraelamine.

Tehnoloogiline revolutsioon, mis vabastab töökohti inimtööjõu vajadusest, kiirendab vajadust leida siin lahendusi ja esimesi ideid juba arutatakse, nii Eestis kui mujal. Sellest kujuneb kindlasti selle sajandi üks suuremaid sotsiaalsüsteemide küsimusi.

Miks eestlased on vaesed?

Kõik me oleme midagi võrreldes kellegi teisega. Eestis põhjustab iga viienda elaniku suhtelist vaesust väga tugevalt haridustase. Kõrgharidusega inimeste seas on suhtelist vaesust Eestis kolm korda vähem. Nii oleks ka lihtne järeldada, et vaesuse vastu aitab ainult haridus. Ent see on pikaajaline lahendus.

Lühiajaliselt aitab inimväärse elu tagamiseks ühiskondlik solidaarsus ja ümberjagamine, et näiteks suhtelisse vaesusesse sündinutele lastele anda vähegi võrdsemad võimalused õppimiseks ja hakkamasaamiseks. Vaesusega tegelemine ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine on ka julgeoleku küsimus – sidus ja kokkuhoidev ühiskond peab paremini vastu keerulistele aegadele ja pole põhjust arvata, et neid meie maailmanurgas vähem ees ootaks kui seni.

Kuidas Eestis rikkaks saada?

Rikas on inimene, kes on oma valikutes võimalikult vaba. Ta saab õppida, mida soovib ja suudab; ta saab elada koos, kellega tahab, ilma et teda selle eest vaenataks. Ta saab töötada ja end realiseerida elualal, mis talle huvi pakub ja mis tema oskusi efektiivselt kasutab. Ta loob pere, kui ta tahab, ja ühiskond toetab teda, sest ühiskonna kestmine läbi eesti keelt ja kultuuri jagavate vabade inimeste on selle eluidee. Ja kui teda tabab elus ebaõnn ja paljud õnnetused tabavad meid elus meie tahtest sõltumata, siis aitame ta välja, jalule, et ta saaks oma elu jätkata. Selline peab olema Eesti ja siis on siin elavad inimesed ka rikkad – kui nad on vabad.

Antud artikkel on osa intervjuude seeriast presidendiks pürgijatega.

Loe ka:

Kommentaarid (16)