Kuidas hindavad ministrid enda tööd valitsuses? (7)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees

13. aprill 2016, 10:22

Postimehes ilmusid reedel hinded praeguse valitsuse ministrite viimase aasta tööle. Palusime ka ministritel endil oma tegevust kommenteerida. Avaldame siinkohal praeguse seisuga Postimehe päringutele vastanud ministrite hinnangud.

Välisminister Marina Kaljurand

Möödunud keerulist välispoliitilist aastat ilmestab jätkuvalt ka täna murettekitav julgeolekuolukord, sealhulgas Süürias toimuv, terrorismioht ja jätkuv Vene-Ukraina konflikt ning rändekriisiga seonduv.

Julgeolekupoliitikas pean edukaks meie selgitustööd NATO liitlastega, mille tulemusel USA ja teised liitlased on enne Varssavi tippkohtumist asunud suurendama kohalolu ning nähtavust NATO idatiival.

Koostöös teiste ministeeriumidega ja oma võimekuse piirides on Eesti andnud humanitaar- ja arenguabi Lähis-Idale, Türgile, Põhja-Aafrikale möödunud aastal üle nelja miljoni euro. Samuti oleme osalenud Frontexi töös ja erinevatel missioonidel ning alustanud pagulaste ümberpaigutamist- ja asustamist.

Eelmisel aastal hoidsime pideva tähelepanu all Vene-Ukraina konflikti, mis mõjutab otseselt nii Eesti julgeolekut kui ka Euroopa julgeolekusüsteemi laiemalt. Tõstatasime järjekindlalt Krimmi ebaseadusliku okupeerimise ja annekteerimise teemat nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolsetel kohtumistel ning juhtisime tähelepanu nii ühistest väärtustest kui ka ühiselt kokkulepitud reeglitest kinnipidamise olulisusele. Euroopa Liidus seisime Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide rakendamise eest. Jätkasime ka Ukraina igakülgset toetamist.

Välisministeerium ja Eesti Alaline Esindus ELi juures on teinud ettevalmistusi Eesti eesistumiseks Euroopa Liidu Nõukogus 2018. aastal - kaardistanud kohustused, määranud kindlaks vajalikud ressursid eesistuja kohustuste täitmiseks nii ELis kui ka laiemalt.

Siseminister Hanno Pevkur (Reformierakond)

Foto: Jaanus Lensment Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Siseministri töö on alati suuri väljakutseid pakkuv. Vaadates tagasi möödunud aastale, olen hetkeseisuga rahul ja loodan, et ka järgnevateks aastateks plaanitu jõuab tulemusteni.

Oleme jõudsalt edasi liikunud eesmärgiga, et Eesti 100. sünnipäevaks ehitada välja kaasaegne idapiir. Piirijoone puhastamine on lõpetamisel ja esimesed piiripostid samuti juba paigas. Kokku paigaldatakse 705 piiriposti, piirdeaiad, patrullrajad, jäljeribad, elektroonilise valve seadmed koos kaameratega jms ning samuti võetakse kasutusele droonid.

Oluline on kindlasti töörahu siseturvalisuse asutustes. Nii ei puudutanud eelmisel aastal riigitöötajate vähenemine PPAd. Eesmärk on olnud ka see, et politseinike ja päästjate töötingimused oleksid võimalikult head. Aasta jooksul avasime uue komandohoone Vormsil ning politsei ja pääste ühishoone Võrus. Valmis sai Narva piiripunkt ja kohe on valmimas Piusa kordon idapiiril. Päästeamet sai kuus uut redelautot, hetkel oleme Euroopa Liidu toel ostmas rohkem kui 80 uut põhi-, paak- ja konteinerautot ja muud päästetehnikat. PPA saab peatselt 96 uut patrullautot, samuti on käimas multifunktsionaalse reostustõrjelaeva ja seirelennuki hanked.

Euroopa liikmesriikidega ühiselt panustame rändekriisi lahendamisse, mille tulemusena on tänaseks Kreekast Eestisse jõudnud esimesed seitse sõja eest kaitset vajavat inimest.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi (RE)

Haridus- teadusministri töö on minu silmis kõige kõrgema hindega, aga näen hindajaid täna huvitumas tegija isikust, mitte tegemistest. See on olnud minu saatus, et satun ametites vastamisi grupihuvidega, millega vastamisi pole söandatud minna, ehkki vajadus on ilmne. Ma ei võta midagi ette ilma õigluse ja analüüsita, ei lähtu isiklikust, vaid avalikust huvist, isegi kui avalikkus seda tihti nii pole võtnud.

Koostöövaimuga haldusalas olen väga rahul, valitsuse eelarvevalikutega seni mitte. Reforme tuleb aga teha ressursi piires ja seda oleme ümber suunanud kinnisvaralt sisule ning majanduse ja hariduse, majanduse ja teaduse, teaduse ja hariduse ning tööturu ja hariduse seostamisele.

Meetodid ja märksõnad on kvaliteet, tööturu prognoosisüsteem, ettevõtlusõpe, õpipoisiõpe, kutselaborid, rakendusuuringud kasvuvaldkondades, üliõpilaste stipendiumivalikud, tehnoloogia, ülikoolide haldus- ja tulemuslepingud, koolivõrgureform, paremad õpikud. Vormistada tahtnuks algatused ilusa eesti keele ja liikumisharrastuse vallas.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal (RE)

Esimene aasta oli intensiivne – peale Estonin Airi pankrotti käivitasime päästeoperatsiooni ning sündis lennuettevõte Nordica. Aasta oli keeruline ka Ida-Virumaale, kus panime õla tugevalt alla tööstusparkidele, et luua uusi töökohti ning vaatasime üle ressursitasud, et säilitada ettevõtlust ning töökohti.

Isiklikku heameelt tegi ettevõtjate ning ministritega koos algatatud nullbürokraatia projekti edukas start - tuli üle 250 ettepaneku ja nüüd saame hulga aruandlust vähemaks. Eelmine aasta algas riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise korrastamine, paljud neist on saanud uued juhid ning edasi liigume ühtse transiidi ja taristu väärtusahela loomisel.

Uus majandus sai meie toe - jagamismajandus teeb esimesi samme ja tegime põhimõttelise valiku lubada, mitte asuda keelama. Tallinnas tuleb eelarve toel kauaoodatud taristu – Russalka koos Reidi teega, Haabersti ristmik ja Ülemiste tramm. Unistame ka kaugemale – Tallinn-Helsingi tunnel on põnev nii Eestis kui Soomes.

Riigihaldusminister Arto Aas (RE)

Foto: Sander Ilvest Foto: Sander Ilvest / Postimees

Esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos on valitsus suutnud haldusreformi läbiviimises jõuda üksmeeleni ja edastanud seaduseelnõu parlamendile, kus see läbis juba ka esimese lugemise. Sisuliselt on heakskiidu reformile andnud ka aktiivselt ühinemisläbirääkimistesse asunud omavalitsusjuhid. Mitte kunagi varem pole nii laiapõhjalisi ühinemisplaane peetud.

Oleme alustanud riigivalitsemise reformiga, et pakkuda inimestele kvaliteetseid avalikke teenuseid, mida toetab paindlik ja tõhus riigikorraldus. Selle raames koostame riigiülesannete analüüsi, et saada ülevaade riigi avalikest ülesannetest ning selgitada välja ja lõpetada dubleerivad ning ebavajalikud tegevused.

Algatasime ka riigitöötajate arvu vähendamise kooskõlas elanikkonna arvu kahanemisega. Jätkame üleminekut kesksetele tugiteenustele. Lisaks aitame kasutusele võtta e-arveid nii avalikus kui ka erasektoris. Valitsuselt sai heakskiidu riigihangete seaduse eelnõu, et muuta riigihangete korraldus lihtsamaks ja uuenduslikumaks.

Valitsus kiitis heaks ka riigivara seaduse eelnõu, mis lihtsustab kohalike omavalitsustel maa eraldamist ettevõtluseks ja vähendab asutuste halduskoormust riigivaraga seotud protsesside menetlemisel.

Maaeluminister Urmas Kruuse (RE)

Kõige suurem kordaminek on olnud nii otse- kui ka erakorraliste toetuste kiire õigeaegne väljamaksmine. Kui astusin aasta tagasi ametisse, siis polnud Euroopa Liidu poolt hilinenud määruste tõttu üldse kindel, kas detsembriks jõutakse põllumeestele toetused välja maksta. See sai meie fookuseks, et detsembriks toetused välja maksta. Arvestades raskeid aegu põllumajanduses, oleks hilinemine olnud põllumehele suur löök. Mitmetes riikides ei läinud nii hästi.

Oluline oli ka lisavahendite leidmine nii Euroopa Liidu kui Eesti riigieelarve puhul, et maksta piimandus- ja seakasvatussektorile erakorralisi toetusi. Erakorraliste toetuste puhul piima- ja sealihasektorile on väheste riikide seas, kes on toetused põllumehele tänaseks välja maksnud.

Kindlasti vajab märkimist seakatk, millele reageeriti kiiresti ja adekvaatselt. Avasime meetmed bioohutusnõuete parandamiseks tehtavateks investeeringuteks.

Millega kindlasti ei saa rahul olla, on meie võimekus leida uusi turgusid ja sinna ka minna. Eesti toidutootja rasket olukorda ei lahenda toetused, selle lahendavad uued turud ja parem müük. See tähendab, et põllumees peab haarama suurema initsiatiivi.

Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit)

Hindeid pangu teised, keegi ei saa olla oma asjas kohtunik.

Läinud aastal jõustus seadus, mis annab ohvritele suuremad õigused kriminaalmenetluses. Seadus peab kaitsma senisest enam kannatanuid, eriti lapsi.
Olen käivitanud õigusabireformi, et vähekindlustatud inimestel oleks paremini tagatud õigusabi. Kurjategija peab tundma tänaval hirmu, mitte aus inimene.
Käivitunud on korduvkuritegevuse vastase plaani koostamine. Esimese sammuna koostasin ettepanekud paadunud roolijoodikute tugevamaks tõrjumiseks. Seadused peavad teenima majanduskasvu, mitte seda takistama. Ausate inimeste elu pole mõtet üleliigsete reeglitega takistada.
Käima on läinud õigusloome mahu vähendamise kava, et seaduste masskorras vorpimine seisata.
Justiitsministeerium on kokku pannud konkurentsivõime 2.0. kava. Olen käivitanud maksejõuetuse revisjoni, et ausaid ettevõtjaid petvad pankrotimeistrid turult välja suruda.
Välja on kuulutatud kommunismiohvrite memoriaali konkurss ning olen kokku pannud rahvusvahelise töörühma, et sõlmida rahvusvaheline lepe kommunismikuritegude uurimiseks.

Keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL)

Hindan enda tööd neljaga! Põhjuseks see, et pole veel jõudnud Postimehe ajakirjanikke keskkonnavaldkonna kajastamise osas heale järjele saada (nagu tänases lehes lugeda võib). Potentsiaali Teis on, küll see ühel päeval realiseerub ka! Ilma selle vajakajäämiseta oleks hinne 5.

1. aprillil 2016 avasime taas riigi ainsa ohtlikke jäätmete prügila Vaivaras, mis oli suletud üle kolme aasta.
2000 väikeettevõtet vabanesid kohustusest viia läbi pakendiaudit.
Uued veekaitsenõuded põllumajandusele aitavad piirata lämmastiku ja nitraadi sattumist meie põhjavette.
Sigade Aafrika Katku tõrjumiseks töötasime välja jahiseaduse ja jahieeskirja muudatused, mis aitavad kaasa sigade arvukuse kiirele vähendamisele ja haiguse leviku piiramisele.
Algatasin Maapõue strateegia koostamise, vaja on paika panna heaperemeheliku poliitika põhimõtted järgnevaiks aastakümneiks.
Tugevdasime järelevalvet vanarehvide käitlemise üle.
Lihtsustasime looduskaitseseadust - rannal ja kaldal ei laiene ehituskeeld maakaabelliinile ja olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja –rajatisele.
Töös on metsaseaduse muudatused, millega lihtsustatakse metsateatise esitamist ja menetlust.
ELi suunal seisan Eesti huvide eest Euroopa Liidus.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL)

Mida lubasin aastaga teha, on ka tehtud.

Laste- ja peretoetuste reform eesmärgiga julgustada peresid saama kolmandaid ja enamaid lapsi - kolmelapseline pere hakkab aastaks 2019 saama 420 eurost kuutoetust.
Elatisabi fondi käivitamine üksikvanemate lastele alates 2017. aastast.
Töövõimereformi rakendamine on inimlikule teele seatud.
Lastekaitse reform käima lükatud ja korralikult rahastatud.
Toimetulekutoetus on esimest korda reaalsete vajadustega kooskõlas – 130 eurot.
Abivahendite reform ellu viidud.
Naiste tugikeskuste võrgustik loodud ja riigi poolt rahastatud.
Konservatiivsed reeglid põgenike vastuvõtmiseks ning liigsete sotsiaaltoetuste kaotamine õiglustunde tagamiseks kehtestatud.
Käivitatud on omastehooldajate koormust vähendavad meetmed. Samuti lastehoiu probleemi likvideerivate euromeetmete rakendamine. Käivitunud on suured reformid erihoolekandes.

Kuna olen ka erakonna esimees, siis pean oluliseks IRLi põhilubaduste elluviimist – haldusreform, tulumaksutagastus madalamat palka saavatele inimestele ning koos ettevõtjatega majanduse konkurentsivõime tegevuskava koostamine. Ise endale hinnet panna ei saa, eks seda teevad teised. Tehtud on palju aga vara on rahuloluks.

Rahandusminister Sven Sester (IRL)

Annan endale hindeks tubli nelja, sest alati saab paremini. Rahandusministri töö esimene mõõdupuu on riigieelarve. Konservatiivne eelarvepoliitika on Eesti tugevus, mitte nõrkus. 2016. aasta eelarve, mille prioriteedid on Eesti julgeolek ja majanduskasv ning mis parandab lastega perede ja madalama sissetulekuga inimeste olukorda, on koostatud vastutustundlikult.

Eesti maksukoormus tervikuna on stabiilne ja pigem langeb tulevikus, 2016. aasta eelarve on kavandatud struktuurses ülejäägis. Maksud laekuvad kokkuvõttes riigieelarvesse nii, nagu oleme kavandanud. Kui maksuamet kogub makse paremini, saame maksumäärad madalamad hoida. Madalamast maksukoormusest ja ausast ettevõtluskeskkonnast võidavad kõik ausad ettevõtjad. Selleks on maksuamet saanud ka täiendavalt vahendeid.

IRLi põhilubadus - madalapalgaliste tulumaksutagastus - on seadusega vastu võetud. Esimesed tagasimaksed teeme 2017. aastal. See on üks paremaid vaesust vähendavaid meetmeid, mis samal ajal motiveerib inimesi ka töötama.

Samuti on mul hea meel, et leidsime üheskoos valitsuses lahendused Ida-Virumaa põlevkivisektorit tabanud probleemidele.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir (SDE)

Ettevõtlusministri ametit olen pidanud tänaseks ligi seitse kuud, esimene pool sellest ajast kulus suuresti sisse elamisele ning valdkonna probleemidega tutvumisele. Selle üürikese ajaga oleme jõudnud ka suurimate murekohtade võimalike lahendusteni.

Näiteks käivitasime eelmise aasta lõpul 10 miljoni euro suuruse eelarvega innovatsiooniosakute meetme, et väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid arendada nutikamaid ja kallimaid teenuseid ning tooteid.
Jaanuaris avasime ettevõtja arenguprogrammi, mille käigus kaardistataks ettevõtja ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) koostöös ettevõtja arenguvajadused ning leitakse sobivaim viis nende lahendamiseks, et meie ettevõtted saaksid julgemalt laieneda ning Eestis tekiks juurde uusi töökohti. Tänavu avanenud meetme eelarve on 75 miljonit eurot.
Talve lõpul allkirjastasin 60 miljoni euro suuruse fondilepingu Euroopa Investeerimisfondiga. Uus fond parandab väikese ja keskmise suurusega Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, lisaks tekib ka Eesti pensionifondidel võimalus investeerida meie ettevõtetesse.
Lisaks sai koostöös erialaliitude ja katusorganisatsioonidega algatatud ettevõtlus tugisüsteemide analüüs, et muuta senine eurorahade jagamise süsteem ettevõtjasõbralikumaks.

Kaitseminister Hannes Hanso (SDE)

Tõstan esile selle, et valitsus peab jätkuvalt üheks olulisimaks väljakutseks Eesti riigi ja rahva julgeoleku tagamist. Me ei ole taganenud põhimõttest eraldada sõjaliseks riigikaitseks 2% rahvuslikust kogutoodangust, lisaks sellele investeerime nelja aasta jooksul 40 miljonit eurot liitlasüksuste siinoleku põlistamiseks.

Eesti maavägi on astumas uuele tulejõu tasemele: aasta teisest poolest hakkavad Eestisse jõudma Hollandilt hangitud jalaväe lahingumasinad CV90. Tänu headele liitlassuhetele oleme hankinud parimad tankitõrjekompleksid Javelin koos piisava koguse laskemoonaga. Kaitsevaldkonna pikaajalised arenguplaanid tagavad meie iseseisva kaitsevõime kestliku arendamise.
Eestis viivad läbi väljaõpet ning ühtlasi näitavad NATO valmisolekut kaitsta sajad liitlassõdurid. Me teeme igapäevaselt tööd selle nimel, et hiljemalt NATO Varssavi tippkohtumiseks sel suvel saaksime kindluse, et Eestit toetavad liitlased saadavad siia püsivate rotatsioonide korras oma lahingüksusi, heidutamaks meie agressiivset naaberriiki tegemast siinse julgeolekuolukorra osas valearvestusi.
Kaitseministeerium on loomas riigikaitse investeeringute keskust, mis koondab enda alla kõik riigikaitsega seotud hanked ja mis hakkab tööle 2017. aasta 1. jaanuarist. See lubab kaitseväel keskenduda oma peamisele tööle – sõjalisele riigikaitsele.
Kindlasti väärib äramärkimist see, et 1. jaanuaril ületas Kaitseliidu liikmete arv 25000 piiri. Esimest korda ajaloos oleme graafikus plaaniga, mille kohaselt peaks aastaks 2022 olema tegevteenistuses 3600 kaitseväelast.

Kuna lähtun põhimõttest, et kaagutada tuleb siis, kui munad on munetud, siis on mitmest olulisest asjast põhjust rääkida juba lähitulevikus.

Kultuuriminister Indrek Saar (SDE)

Kunstniku- ja kirjanikupalka on nimetatud ka maailmavaateliseks muutuseks kultuuripoliitikas. Minu maailmavaate järgi on looming töö, mille eest tuleb tasuda nagu iga teise töö eest. Kunstniku- ja kirjanikupalk tagab kümnele loomeinimesele kolmeks aastaks keskmise palga ja võimaluse rahus pühenduda Eesti kultuuri rikastavale loometööle.

Olen veendumusel, et kultuurivaldkonnas töötavaid inimesi tuleb veelgi enam väärtustada. Seetõttu pean väga oluliseks saavutuseks kõrgharidusega kultuuritöötajate alamtasu tõstmist 830.- euroni kuus ning vabakutselistele sotsiaalgarantiide suurendamist.
Spordivaldkonnas tooksin esile kõrgema kutsetasemega treenerite palgatoetuse. Kaks aastat tagasi oli suur osa noortetreeneritest ilma püsiva töölepingu ning sotsiaalsete garantiideta, nüüd on meil 1195 kindla sissetulekuga treenerit, kelle abil saavad enam kui 37 000 noort võimaluse oma spordioskusi arendada.
Lisaks täiendati Kultuuriministeeriumi ettepanekul rahastamissüsteemi selliselt, et suurearvulistel võistkondadel oleks tagatud tiitlivõistlustel osalemine. Tänu sellele saime eelmisel aastal nautida meie võrkpallikoondise südikat võitlust Euroopa meistrivõistlustel.
Eelmisel aastal sügisel tööd alustanud ETV+ tagab vene keele kõnelejatele võimaluse olla osa Eesti inforuumist.
Lisaks on Kultuuriministeerium oluliselt suurendanud võimalusi õppida Eesti keelt pakkudes nii tasuta õpet kui ka võimalusi keelepraktikaks loodud keelekohvikutes. Narvas on avatud rahvusvaheline kunstiresidentuur ja ETV+ stuudio, valmimas on Vaba Lava.
Käesolevast aastast käivitus pillifond, mille kaudu saavad Eesti tippmuusikud laenutada haruldasi väärtuslikke instrumente, ning filmifond, mis muudab Eesti atraktiivseks välismaistele filmitootjatele.
Eelmisel kuul kiideti heaks Kultuuriministeeriumi juhtimisel valminud huvitegevuse kontseptsioon, mille eesmärk on tuua 30000 noort spordi-, kultuuri ja tehnoloogiaringidesse.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et kultuurile ja spordile on olnud hea aasta.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE)

Selle valitsuse saavutus on ühtlasi ka sotsiaaldemokaatide suurim saavutus. 2014. aastal elas pea iga neljas laps Eestis vaesusriskis, süvavaesuses elas iga kümnes. Üksikvanematega peredes on asi veel hullem. Vaesus õõnestab ussina järgmise põlvkonna väljavaateid oma elu edukalt alustada, ahendab haridusvõimalusi, halvendab tervist ning suurendab riskikäitumist. Eesti tuleviku võti on võrdsete stardivõimaluste tagamine järeltulevale põlvkonnale. Käärisime valitsuses käised üles juba 2014. aastal ning oleme tänaseks ellu viinud taasiseseisvusaja suurima laste ja perede toimetuleku reformi. Selle tulemusena väheneb süvavaesuses elavate laste osakaal kaks korda (sic!) 8-lt protsendilt 4-le. Järgmisel aastal lisanduvad huvitegevuse riikliku toetuse rahad, elatisabifond ning täiendav 200-eurone lapsetoetus kolmanda lapse eest. Laste absoluutne vaesus on teel nulli poole.

Peaminister Taavi Rõivase (Reformierakond) kokkuvõtet ja nägemust eelmisest ning praegusest aastast võib lugeda tema jaanuaris ilmunud arvamusloost «Viis sihti aastaks 2016».

Kommentaarid (7)