Lugansk
Lugansk Foto: Jaanus Piirsalu

Valik fotosid igapäevaelust Luganski oblasti sellest osast, mida Ukraina praegu ei kontrolli ning mida kohalikud separatistid kutsuvad «Luganski rahvavabariigiks». Fotod on tehtud kolm nädalat peale praeguse vaherahu kestma hakkamist septembri teises pooles.

3-5 kilomeetri kaugusel Ukraina armee ja nn Luganski vabariigi relvarühmituste vaherahujoonest asuva Pervomaiski linna keskväljakule on inimesed Lenini kuju ette kokku kandnud Grad-rakettide jäänuseid, millega neid on üle aasta pommitatud.
3-5 kilomeetri kaugusel Ukraina armee ja nn Luganski vabariigi relvarühmituste vaherahujoonest asuva Pervomaiski linna keskväljakule on inimesed Lenini kuju ette kokku kandnud Grad-rakettide jäänuseid, millega neid on üle aasta pommitatud. Foto: Jaanus Piirsalu
Ühemõttelise sõnumiga plank Luganski keskväljakul, Lenini selja taga.
Ühemõttelise sõnumiga plank Luganski keskväljakul, Lenini selja taga. Foto: Jaanus Piirsalu
Kohalikud kleebivad autonumbritel massiliselt Ukraina lipu üle Novorossija või nn Luganski vabariigi lipuga.
Kohalikud kleebivad autonumbritel massiliselt Ukraina lipu üle Novorossija või nn Luganski vabariigi lipuga. Foto: Jaanus Piirsalu
Kuigi tasapisi hakkavad sõja jalust põgenenud inimesed naasma separatistide kontrolli all olevase «Luganski rahvavabariiki», siis enamus sadadest tuhandetest põgenikest elavad jätkuvalt Venemaal ja mujal Ukrainas. Inimeste vähesus on füüsiliselt tunda, mille tõestuseks on see foto, mis on tehtud argipäeva pealelõunal pealinna Luganski peaväljakul.
Kuigi tasapisi hakkavad sõja jalust põgenenud inimesed naasma separatistide kontrolli all olevase «Luganski rahvavabariiki», siis enamus sadadest tuhandetest põgenikest elavad jätkuvalt Venemaal ja mujal Ukrainas. Inimeste vähesus on füüsiliselt tunda, mille tõestuseks on see foto, mis on tehtud argipäeva pealelõunal pealinna Luganski peaväljakul. Foto: Jaanus Piirsalu
«Luganski vabariigist» käivad jätkuvalt Ukraina riigi kontrolli all olevatesse linnadesse jätkuvalt ka autobussid, kuigi Kiievi võimud üritavad sellist transpordiühendust blokeerida. Kõiki teid pole nad suutnud siiski kinni panna, samuti on võimalik nn kontrolljoont ületada altkäemaksu andes, mis muidugi kajastub ka bussipiletite hindades. Fotol näha olev kuulutus pakub 950 rubla (13 eurot) eest sõitu 350 kilomeetri kaugusele Harkovisse. See on umbes kolmandik kuni pool kuupalgast tänases «Luganski vabariigis». Muidugi, kui sul on üldse tööd. Ka piletihind on tegelikult suhteliselt odav, sest enamasti maksab sõit Harkovisse üle 2000 rubla (28 eurot). Sellel vedajal on kontrolljoonel ilmselt head sidemed.
«Luganski vabariigist» käivad jätkuvalt Ukraina riigi kontrolli all olevatesse linnadesse jätkuvalt ka autobussid, kuigi Kiievi võimud üritavad sellist transpordiühendust blokeerida. Kõiki teid pole nad suutnud siiski kinni panna, samuti on võimalik nn kontrolljoont ületada altkäemaksu andes, mis muidugi kajastub ka bussipiletite hindades. Fotol näha olev kuulutus pakub 950 rubla (13 eurot) eest sõitu 350 kilomeetri kaugusele Harkovisse. See on umbes kolmandik kuni pool kuupalgast tänases «Luganski vabariigis». Muidugi, kui sul on üldse tööd. Ka piletihind on tegelikult suhteliselt odav, sest enamasti maksab sõit Harkovisse üle 2000 rubla (28 eurot). Sellel vedajal on kontrolljoonel ilmselt head sidemed. Foto: Jaanus Piirsalu
Fotode autor juuksuris Perevalskis. See linnake kannatas sõjas suhteliselt vähe, kuigi seal asus kasakaataman Kozitsõni üksus. Juuksur Ljudmilla sõnul lõikas ta kasakaid alati tasuta. Mina pidin maksma – 70 rubla lõikuse eest. Olgem ausalt, see oli sisuliselt tasuta, sest maksis alla ühe euro… Esimest korda elus andsin juuksurile peaaegu 50 protsenti jootraha, maksin 100 rubla.
Fotode autor juuksuris Perevalskis. See linnake kannatas sõjas suhteliselt vähe, kuigi seal asus kasakaataman Kozitsõni üksus. Juuksur Ljudmilla sõnul lõikas ta kasakaid alati tasuta. Mina pidin maksma – 70 rubla lõikuse eest. Olgem ausalt, see oli sisuliselt tasuta, sest maksis alla ühe euro… Esimest korda elus andsin juuksurile peaaegu 50 protsenti jootraha, maksin 100 rubla. Foto: Jaanus Piirsalu
Foto: Jaanus Piirsalu
Tallinnas sündinud ja kunagi Pärnus lasteaiakasvatajana töötanud Alla Šeršikova (48) elab koos mehe (pensionil kaevur) ning kolme lapsega (kaheksa-aastased kaksikud poisid ja kuue-aastane tüdruk) Perevalskis üheksakorruselise maja viimasel korrusel. Keskkütet ega joogivett majas pole. Seetõttu on ka Alla köögis näha kõikjal anumaid joogiveega, mida tsisternauto toob iga nädal maja hoovi. Teisel fotol müravad Alla lapsed (kõige tagumine poiss on neil külas) oma toas, mis on remontimata ning pideva alakütmise tõttu hallitama läinud. Üks kaksikutest katsub laes kile, mis on tõmmatud katusest tilkuva kondensvee kaitseks. Nii elavadki.
Tallinnas sündinud ja kunagi Pärnus lasteaiakasvatajana töötanud Alla Šeršikova (48) elab koos mehe (pensionil kaevur) ning kolme lapsega (kaheksa-aastased kaksikud poisid ja kuue-aastane tüdruk) Perevalskis üheksakorruselise maja viimasel korrusel. Keskkütet ega joogivett majas pole. Seetõttu on ka Alla köögis näha kõikjal anumaid joogiveega, mida tsisternauto toob iga nädal maja hoovi. Teisel fotol müravad Alla lapsed (kõige tagumine poiss on neil külas) oma toas, mis on remontimata ning pideva alakütmise tõttu hallitama läinud. Üks kaksikutest katsub laes kile, mis on tõmmatud katusest tilkuva kondensvee kaitseks. Nii elavadki. Foto: Jaanus Piirsalu
Igas linnas oma kangelased. Altševski kangelane on Donbassi sõja separatistide ühe tuntuima üksuse, pataljoni Prizrak ülem Mozgovoi, kes tänavu mais seni selgusetutel asjaoludel maha lasti. Enamus usub, et ta lahti «rahvavabariigi» sisese võimuvõitluse tulemusena. Osa arvavad, et ta reedeti ning ukrainlased likvideerisid ta.
Igas linnas oma kangelased. Altševski kangelane on Donbassi sõja separatistide ühe tuntuima üksuse, pataljoni Prizrak ülem Mozgovoi, kes tänavu mais seni selgusetutel asjaoludel maha lasti. Enamus usub, et ta lahti «rahvavabariigi» sisese võimuvõitluse tulemusena. Osa arvavad, et ta reedeti ning ukrainlased likvideerisid ta. Foto: Jaanus Piirsalu
Tüüpiline pilt Altševskist. Kuigi «rahvavabariigi» eesmärk oleks justkui vabadena Ukraina võimu alt, siis kõikjal võib endiselt näha ukrainakeelseid silte ja reklaame.
Tüüpiline pilt Altševskist. Kuigi «rahvavabariigi» eesmärk oleks justkui vabadena Ukraina võimu alt, siis kõikjal võib endiselt näha ukrainakeelseid silte ja reklaame. Foto: Jaanus Piirsalu
Hea näide ukraina keele säilimisest «Luganski rahvavabariigis» – Perevalski rajooni Zorinski linnavalitsuse silt on jäänud nagu oli. Enamuses asutuste sildid on ukrainakeelsed.
Hea näide ukraina keele säilimisest «Luganski rahvavabariigis» – Perevalski rajooni Zorinski linnavalitsuse silt on jäänud nagu oli. Enamuses asutuste sildid on ukrainakeelsed. Foto: Jaanus Piirsalu
Nõukogude-aegne lõbustuspargi atraktsioon «Lõbusad mäed» Altševskis mõjub tragikoomilise allegooriana tänase nn Luganski vabariigi elule.
Nõukogude-aegne lõbustuspargi atraktsioon «Lõbusad mäed» Altševskis mõjub tragikoomilise allegooriana tänase nn Luganski vabariigi elule. Foto: Jaanus Piirsalu
Nõukogude-aegse lõbustuspargi autodroom Altševskis. Kusjuures selle atraktsiooni juures rippus silt, et teise auto vastu sõitmine on keelatud. Üksteisele otsekihutamises selle atraktsiooni lõbu minu lapsepõlves just seisneski ju!
Nõukogude-aegse lõbustuspargi autodroom Altševskis. Kusjuures selle atraktsiooni juures rippus silt, et teise auto vastu sõitmine on keelatud. Üksteisele otsekihutamises selle atraktsiooni lõbu minu lapsepõlves just seisneski ju! Foto: Jaanus Piirsalu
Altševski lõbustuspargi piletid olid samuti mälestus Nõukogude ajast, kuigi sellest möödas juba 24 aastat. Vorošilovgradi oblasti (Luganski oblasti nimi Nõukogude-ajal) täitevkomitee ajal maksis pilet viis kopikat, nüüd kümme rubla. Nõukogude aeg oligi sealsete inimeste meelest kõige ilusam aeg, enamus tahaks elada endiselt Nõukogude Liidus.
Altševski lõbustuspargi piletid olid samuti mälestus Nõukogude ajast, kuigi sellest möödas juba 24 aastat. Vorošilovgradi oblasti (Luganski oblasti nimi Nõukogude-ajal) täitevkomitee ajal maksis pilet viis kopikat, nüüd kümme rubla. Nõukogude aeg oligi sealsete inimeste meelest kõige ilusam aeg, enamus tahaks elada endiselt Nõukogude Liidus. Foto: Jaanus Piirsalu
Zorinski linnapea Aleksei Šalon (42) kohaliku kooli rusude keskel. Kooli tabas Uragani rakett. 450 õpilase kool oli õnneks sel ajal tühi.
Zorinski linnapea Aleksei Šalon (42) kohaliku kooli rusude keskel. Kooli tabas Uragani rakett. 450 õpilase kool oli õnneks sel ajal tühi. Foto: Jaanus Piirsalu
Foto: Jaanus Piirsalu
Foto: Jaanus Piirsalu
Enne sõda 3000 töötajaga Artjemevski söekaevandus on tänaseks tühi nagu tondiloss. Tööle on jäänud 150 meest, kelle ülesanne on pumbata välja kaevandusse valguvat põhjavett. Et oleks vähemat teoreetiline võimalus kaevandust uuesti käima panna, kuigi praktikas seda keegi eriti ei usu. Pole lihtsalt raha.
Enne sõda 3000 töötajaga Artjemevski söekaevandus on tänaseks tühi nagu tondiloss. Tööle on jäänud 150 meest, kelle ülesanne on pumbata välja kaevandusse valguvat põhjavett. Et oleks vähemat teoreetiline võimalus kaevandust uuesti käima panna, kuigi praktikas seda keegi eriti ei usu. Pole lihtsalt raha. Foto: Jaanus Piirsalu
Foto: Jaanus Piirsalu
Artjemevski kaevanduse söökla on muudetud supiköögiks. Sööklaruumid on täis jahu ja kruupide kotte, millest valmistatakse süüa linnakese 200 kõige vaesema pere emadele ja lastele. Söökla juhataja Tatjana Tšernjavskaja räägib, et emadele pakutakse pool liitrit suppi ning lastele tehakse piimaga putru kas sealiha- või kalakonserviga. Kõrvale pakutakse leiba, teed ja saiakest.
Artjemevski kaevanduse söökla on muudetud supiköögiks. Sööklaruumid on täis jahu ja kruupide kotte, millest valmistatakse süüa linnakese 200 kõige vaesema pere emadele ja lastele. Söökla juhataja Tatjana Tšernjavskaja räägib, et emadele pakutakse pool liitrit suppi ning lastele tehakse piimaga putru kas sealiha- või kalakonserviga. Kõrvale pakutakse leiba, teed ja saiakest. Foto: Jaanus Piirsalu
Tädikesed arutavad ilmaelu Pervomaiski linna keskuses endise söekaevanduste valitsuse peahoone ees. Nagu enamus hooneid linnas, on seegi kõvasti kannatada saanud. Separatistide käes oleva Luganski oblasti osa kõige läänepoolsem linn Pervomaisk elas pidevate pommirünnakute all üle aasta. Praeguse kontrolljooneni on linnast kolm kuni viis kilomeetrit.
Tädikesed arutavad ilmaelu Pervomaiski linna keskuses endise söekaevanduste valitsuse peahoone ees. Nagu enamus hooneid linnas, on seegi kõvasti kannatada saanud. Separatistide käes oleva Luganski oblasti osa kõige läänepoolsem linn Pervomaisk elas pidevate pommirünnakute all üle aasta. Praeguse kontrolljooneni on linnast kolm kuni viis kilomeetrit. Foto: Jaanus Piirsalu
Foto: Jaanus Piirsalu
Pervomaiski haigla sünnitusosakonna arst Valentina Duhina näitab kohta sünnitusosakonnas, kuhu aasta tagasi sadas sisse 120-millimeetrine mürsk. Õnneks oli otsetabamuse saanud palat tühi, aga kõrvalpalatis, õhukese telliskiviseina taga, lamanud mõnepäevane poiss jäi kurdiks ning tema siseorganid said kõik põrutada. Pärast seda rünnakut otsustati kõik sünnitajad saata rindest kaugemale haiglatesse.
Pervomaiski haigla sünnitusosakonna arst Valentina Duhina näitab kohta sünnitusosakonnas, kuhu aasta tagasi sadas sisse 120-millimeetrine mürsk. Õnneks oli otsetabamuse saanud palat tühi, aga kõrvalpalatis, õhukese telliskiviseina taga, lamanud mõnepäevane poiss jäi kurdiks ning tema siseorganid said kõik põrutada. Pärast seda rünnakut otsustati kõik sünnitajad saata rindest kaugemale haiglatesse. Foto: Jaanus Piirsalu
Rängemate pommitamise ajal evakueeriti kõik haiged ja arstid Pervomaiski haiglas keldrisse. Valentina Duhina näitab, millistes tingimustes keldrites raviti. Isegi sünnitusi võeti vastu ning tehti «keisrit», meenutab ta.
Rängemate pommitamise ajal evakueeriti kõik haiged ja arstid Pervomaiski haiglas keldrisse. Valentina Duhina näitab, millistes tingimustes keldrites raviti. Isegi sünnitusi võeti vastu ning tehti «keisrit», meenutab ta. Foto: Jaanus Piirsalu
Foto: Jaanus Piirsalu
Nõukogude ajal olid (tegelikult on Venemaal siiani) tankimonumendid kangelaslinnades linnakeskkonna kohustuslik osa. Donbassi sõjas sünnivad sellised monumendid otse elust. Luganskist Venemaale viival maanteel hävitas Ukraina armee eelmisel suvel venelastest meeskonnaga tankiekipaaži. Ärakärsanud tank värviti kohalike poolt üle ning muudeti mälestusmärgiks Venemaalt tulnud vabatahtlike ning mitte-vabatahtlike mälestuseks. Üks originaalsemaid mälestusmärke, mida ma endises Nõukogude Liidus näinud olen.
Nõukogude ajal olid (tegelikult on Venemaal siiani) tankimonumendid kangelaslinnades linnakeskkonna kohustuslik osa. Donbassi sõjas sünnivad sellised monumendid otse elust. Luganskist Venemaale viival maanteel hävitas Ukraina armee eelmisel suvel venelastest meeskonnaga tankiekipaaži. Ärakärsanud tank värviti kohalike poolt üle ning muudeti mälestusmärgiks Venemaalt tulnud vabatahtlike ning mitte-vabatahtlike mälestuseks. Üks originaalsemaid mälestusmärke, mida ma endises Nõukogude Liidus näinud olen. Foto: Jaanus Piirsalu
Copy