Meenutus: Savisaare varasemad skandaalid

Edgar Savisaar Foto: Mihkel Maripuu

Edgar Savisaar on olnud Eesti üks väljapaistvamaid poliitikuid, kes tõusis esile iseseisvuse taastamise ajal Rahvarinde loomise eestvedajana. Hiljem on ta olnud seotud aga mitmete skandaalidega ent jäänud sellegipoolest Eesti populaarseimaks poliitikuks.

Lindiskandaal

Keskerakonna esimeheks sai Edgar Savisaar selle loomisel, 12. oktoobril 1991. 1995. aasta oktoobris lahkus ta sellelt kohalt niinimetatud lindiskandaali tagajärjel.

22. septembril 1995 läbiotsimisel avastati ja võeti ära eradetektiivibüroo AS SIA ruumidest Välja tänav 20 Tallinnas dokumente, heli- ja videosalvestusi, mis viitasid ebaseadusliku jälitustegevuse toimepanemisele aktsiaseltsi töötajate poolt. Osal helikassettidel on jäädvustatud Eesti poliitikute kõnelused, kusjuures kõikidel salvestustel esineb toonase siseministri Edgar Savisaare hääl.

10. oktoobril 1995 teatas siseminister Edgar Savisaare nõunik Vilja Laanaru (hilisem E. Savisaare abikaasa Vilja Savisaar), et tema lindistaski salaja skandaali põhjustanud kõnelused poliitikute vahel. Poliitikuid oli salaja jälgitud ja pealt kuulatud ka ühes valitsuse residentsis. 

Savisaart süüdistati enda ja teiste poliitikute vaheliste kõneluste ebaseaduslikus lindistamises. Lindiskandaali tagajärjel astus Tiit Vähi teine valitsus tagasi ja Keskerakonna asemel sai valitsusse Reformierakond.

Keskerakonda juhtis mõnda aega Andra Veidemann. 30. märtsil 1996 naases Savisaar Keskerakonda juhtima, ning on teinud seda viimase ajani.

1996. aastal kirjutatud ülevaadet lindiskandaalist loe SIIT ja SIIT.

Koostöölepe Ühtse Venemaaga

2004. aastal sõlmis Keskerakond koostööleppe Venemaa võimuparteiga Ühtne Venemaa. Koostöölepe tekitas Eestis tõsise kriitika, vastuseisu avaldasid peaaegu kõigi riigikogus esindatud erakondade liikmed. 

Mitu Keskerakonna parlamendifraktsiooni liiget avaldasid lepingule vastuseisu ja tahtsid parteist lahkuda.

Riigikogu väliskomisjoni Res Publicasse kuuluv esimees Marko Mihkelson avaldas Postimehes arvamusartikli, milles märkis, et koostöölepe Keskerakonna ja Ühtse Venemaa vahel teeb teoks Venemaa juhtide ammuse unistuse saada Eestisse oma poliitiline käepikendus. Savisaar kirjutas omalt poolt, miks koostöölepe siiski hea on.

Idarahaskandaal

21. detsembril 2010. aastal avaldas kapo varem salajaseks kuulutatud dokumendi, millest selgus, et Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin lubas Keskerakonna esimehele ja Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele ja Tallinna abilinnapeale Deniss Boroditšile, et Keskerakond saab parlamendivalimisteks 1,5 miljonit eurot toetust, raha edastamise ja legaliseerimise eest pidi teiste seas vastutama abilinnapea Deniss Boroditš. Loe edasi...

Võlaskandaal

Keskerakonna esimehe võla- ja honorariskandaal  sai alguse 2013. aasta juulis, mil Savisaarele 174 000 euro laenu andnud Liechtensteini ärimees Peter Kaiser loobus selle tagasi nõudmisest, mida Savisaare advokaat Oliver Nääs selgitas sellega, et linnapea tasus laenu raamatute kirjutamisest saadud tulust.

Kaitsepolitsei alustas Savisaare tegevuse uurimiseks rahapesu käsitleva paragrahvi alusel kriminaalmenetlust aga juba 2011. aasta 3. veebruaril ning 9. veebruaril esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Šveitsi õiguskaitseasutusele õigusabipalve, et saada Savisaare ning tema laenuga seotud inimeste ja firmade kohta Šveitsi pankadest andmeid.

Savisaar märkis 2013. aastal Riigi Teatajas ilmunud majandushuvide deklaratsioonis tuluna kaks laenu, üks 31 955 eurot ja 82 senti ning teine 173 550 eurot ja 81 senti. Deklaratsioonis oli märgitud, et laenud on deklareeritud tuluna seoses nõudeõigusest loobumisega võlausaldaja poolt.

Tallinna linnapea advokaat firmast Lextal teatas, et Savisaarel on kustutatud üks laen suuruses 173 551 eurot, mille Savisaar on deklareerinud tuluna ja maksnud selle pealt tulumaksu. Raha laenu tasumiseks sai Savisaar advokaadi teatel raamatu «Tõde Eestist» honorari eest.