/nginx/o/2014/11/04/3491917t1h65f8.jpg)
Eesti ikka satub teinekord maailmasündmuste keskele. Kui Venemaa president tuleb Tallinna meie ja progressiivse maailmaga ära leppima, pole nii mõnedki tema alamad säärase pehmusega rahul ning üritavad üritust nurjata ning alustada järjekordset ida-lääne vastasseisu. Õnneks on kaalul vastukaal.
Eesti tungib ühe enam maailma actionkirjandusse. Ju on maailmale lõpuks silma jäänud, et Venemaa kõrval paikneb pisike riik, kus võiks toimuda nii mõndagi, või vähemalt võiks toimuda.
Rotipüüdja on britt, tüüp, kes jahib pattu langenud kolleege, luureteenistujaid. Töö on vastik, kuid vajalik. Aga siis... Ühtäkki märgatakse kadunud Briti tippspiooni Tallinnas enne Venemaa ja Eesti presidentide tippkohtumist, kus unustatakse senine vaen ning saadakse headeks sõpradeks.
Kuna asi tundub kahtlane, tormab rotipüüdja – sama vägev kui James Bond – koos abilistega loomulikult Tallinna ja asub asju ajama. Pöörded ja käänakud, rünnakud ja kontrarünnakud – nagu actionromaanides ikka. Meie kaunis pealinn ja selle ümbrus pööratakse kohati pahupidi, laipu tekib siia ja sinna, miskit lendab õhku, miskit kukub paekaldast alla. Ühesõnaga, korralik möll.
Kui aus olla, siis Tallinn ja Eesti meenutavad raamatus Tallinna ja Eestit vaid kohati. Näiteks on kummaline lugeda, kui ühel leheküljel kirjeldatakse meid kui eeskujulikku IT riiki ja järgmisel selgub, et kilomeetrite kaupa puudub mobiililevi.
Tõele au andes on lahe ja lõbus, kuidas teised meid näevad. Ja kogu see spioonilugu on üsna üle keskmise ning mis peamine – maailmarahu saab päästetud.