Mantel, mis väärib raamatut

Jaan Martinson
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Raamat

Geniaalsus, nagu varemgi öeldud, peitub lihtsuses. Kui sul pole ideed, millest raamatut kirjutada, vaata ringi. Silma jääb... näiteks mantel. Sellest kirjutagi. Mantlist. Ainult et too rõivaese pole mingi  poes müüdav odavkaup, vaid maailma kalleim, maksab 50 000 dollarit.

Võib ju arvata, et inimkond on lõplikult hulluks läinud – maksta mantli eest 36 460 eurot... Eesti keskmist palka saav härrasmees peab selle ihukatte nimel käima tööl neli aastat ja kaks kuud peale, panema kogu raha kõrvale ja elama abikaasa armust.

Ent teisalt... Kui kallis on kunstiteos? Tegelikult hindamatu. Ja kel on võimalus tõmmata selga midagi imepärast, makstes selle eest üüratu summa, siis miks mitte. Muide, too Austraalia firmajuht Keith Lambert, kelle mantli saamisloost raamat räägib, tellis teise samasuguse veel. Ju on asi seda väärt.

Aga jah, mantel. Õigemini Mantel. See pole mingi suvalisest villast kokku traageldatud tehasetoodang, vaid ehe käsitöö, maailma ühe parima rätsepa John Cutleri looming.

Esmalt tuleb leida mantli materjal, ning lambavill on riide jaoks liiga lihtne ja robustne. Seega tuleb Peruu loodusest kokku ajada kari vikunjasid ning neid pügada. Tõsi, siin tekib probleeme, sest vikunjasid pole massiliselt ning nendelt villa röövimine käib riigi kehtestatud rangete reeglite järgi.

Vooder. Mõistagi siidist, mõistagi maailma parimast, soetatud Stefano Riccilt just selle mantli jaoks.

Nööbid. Loomulikult vesipühvli sarvest lihvitud, maailma parimad.

Kullast plaat, kus ühel pool on J. H. Cutleri logo, teisel pool mantliomaniku initsiaalid, ja mille küljes kuldketike, mis funktsioneerib tripina.

Kõik see ilu ja uhkus õmmeldi kokku iseenesest mõista käsitsi, piste piste haaval.

Eelnev oli lihtsustatud lähenemine mantlile ja raamatule. Tegelikult on kirjeldatud rõivas üks osa ajaloost ning just selle – vikunjavilla, kangatootmise, nööbivalmistamise, graveerimise, õmblemise ajaloo – kirjutab autor värvikalt ja põnevalt lahti.

Nagu mantel on luksuslik käsitöö, nii ka see raamat: kaunis, viimistletud ja eksklusiivne. Sest kui palju on maailmas teoseid, mis jutustavad ühe mantli (sünni)loo?

Loed sest mantlist, heidad pilgu pangaarvele ja saad aru, et midagi säärast ei saa sa endale iial lubada. Ja kas tahakski? Tõmbad väsinud, kuid äärmiselt mugava T-särgi ülle, vead kuluvad jalga, pistad jala järgi vormunud tossud varba otsa ning tunned end äärmiselt mugavalt. Ja olgem ausad, kui sa marsiksidki tööle, vikunjamantel seljas, ei saaks kallid kolleegid niikuinii aru, et see maksab tuhandeid. Niisiis, jäägu maarahvas oma rõivaste juurde, sest mantel, maksku ta ka 50 000 dollarit, jääb ikkagi ainult mantliks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles