Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Laine Randjärv: mis juhtus «Taandujatega»?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Laine Randjärv.
Laine Randjärv. Foto: Urmas Luik

Peep Ilmeti ja Erkki-Sven Tüüri «Taandujad» on küll raske lugu, kuid see on oma sõnumiga puudutanud paljusid ja peabki seda tegema, kirjutab koorijuht, Tarmeko kammerkoori, Tartu Meeskoori Akadeemiline Emajõgi, Tallinna Jaani koguduse segakoori dirigent Laine Randjärv Postimehe arvamusportaalis.

Laulupeod on läbi kogu oma 145-aastase ajaloo olnud lisaks rõõmurõkatustele ka varjatud mure, ängi, vabadusvõitluse või kaudse mõtte ridadevaheliseks väljenduspaigaks. Laulupidu on olnud üks meie rahva võitluse viise. Võideldakse välisvaenlase ja sisevaenlasega. Võideldakse sellega, et millegagi/kellegagi pole võidelda. Võideldakse iseendaga. Tuudur Vettik rääkis juba 1929. aasta Muusikalehes ilmunud kirjutises laulupeost kui «vaimulahingust». Ta üldistas laulupidude rolli ühiskonnas öeldes, et «laulupidu on «üks vaimumõõkadega lahing»». Miina Härma, kelle 150. sünniaastapäeva just hiljuti tähistasime, on juba 1933. aastal öelnud, et rasketel aegadel tulevad laulupeod rahvale appi ning et ülemaalised laulupeod on olnud otse rahvusliku ajaloo tegureiks. Miina Härma tõdemus, et laulupidusid on rahvale rasketel aegadel vaja isegi rohkem kui  rõõmsatel, on saanud Eesti ajaloost kinnitust korduvalt. 

Ajaloolase ning diplomaadi Margus Laidre arvamuslugu 22. märtsi Postimehes vallandas Krimmi ja Ukraina sündmuste üle arutledes, ajalooliste võrdluste mõtiskelus jõulise diskussiooni meie eneseteadvusest ja olemisest. Selle emotsionaalse mõttevahetuse märgiks ja ühtlasi ka märklauaks sai Erkki-Sven Tüüri poolt Peep Ilmeti sõnadele loodud laulupeolugu «Taandujad». Miks just see laul nii tugevaid kirgi kütab?

Koorijuhina, kes seda lugu oma koorile proovist proovi õpetanud on, nõustun, et lugu pole kergete killast. Keerulise helikeelega ja sügavamõttelisi laule on käesoleva aasta laulupeol teisigi. Lugusid, mille kavassevõtmise või raskusastme pärast nurisetud on, on tegelikult olnud alati. Laul «Taandujad» ja eriti tema sõnum liigutab aga paljusid – koorilauljad ja koorijuhte, laulu loojaid, laulupeo kunstilisi juhte, kultuuriinimesi, kõiki, kes loomingu mõtestamisse ja lahtimõtestamisse tundlikult suhtuvad.

Sotsiaalmeedias kommenteerisid ärritunud kultuuritegelased, et piinlik on lugeda Peep Ilmeti poolt tema enda kirjutatud luuleteksti lahtiseletamist. Mitte see polevat probleemiks, kuidas autor seda teeb, vaid see, et ta peab seda «lihtrahvale» seletama. Kui dirigent tahab, et loojate sõnum ka kuulajateni jõuab, siis peabki selle lahti rääkima. Ma ei näe selles midagi alandavat, et kirjanduslik tekst lauljatele või kuulajatele lahti seletatakse, et selle üle koos arutletakse ning sõnum usutavalt muusikalisse keelde tõlgendatakse. Laul ja selle tekst on enamasti sümboolne, igaühe peas tekivad erinevad kujundid ja sümbolid. Loo sõnumid võivad meeldida või mitte, ent olulisim on, et nad kedagi ükskõikseks ei jätaks.

«Taandujad» oma sõnumiga on puudutanud ilmselt väga paljusid. Sellest ka need tundlikud reageeringud. Peavadki puudutama. Sest laulu- ja tantsupeo sõnum tänavu suvel ongi «Puudutuse aeg».

Märksõnad

Tagasi üles