Miks te ei lähtu oma väljaöeldud põhimõtetest organisatsioonis, mille nõukogu esimees Te olete, küsib Tartu Ülikooli maleklubi juht Kristjan Sander oma avalikus kirjas Eesti Maleliidu nõukogu esimehele Andrei Korobeinikule.
Kristjan Sander: avalik kiri maleliidu nõukogu esimehele Andrei Korobeinikule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Maleliit on juba peaaegu kümne aasta jooksul olnud mässitud skandaalidesse, maleelu eest hoolitseja ning selle arendajana marginaliseerunud ja kaotanud suure osa oma eelarvest. 2008.–2009. aastal olin vististi esimene, kes tegi avaliku ettepaneku juhtimine ümber korraldada nii, et tegevjuht ei oleks iseenda kontrollija.
2011. aastal realiseerus see nõukogu loomisena ja alguses tundus, et liigumegi aususe ja avatuse suunas. Kahjuks möödus see mulje kiiresti ja skandaalid, salatsemine ning stagnatsioon jätkusid ka Teie ametiajal. Seejuures tekitab erilist nõutust Teie ajakirjanduses avaldatud seisukohtade lahkuminek sellest, mis toimub maleliidus, mille nõukogu esimees Te olete.
Arupärimistele vastamata jätmine
Vastates «Vaadeldaja» intervjuu küsimustele e-kirja teel jaanuaris 2012 (avaldati 12. märtsil 2012) kirjutasite: «Kõik pretensioonid juhatusele, mis nõukogule jõuavad, arutleb nõukogu oma ametlikul koosolekul. Pretensiooni esitanud klubi saab otsuse kohta tagasisidet.»
5. juunil 2013 esitas Tartu Ülikooli Maleklubi arupärimise, mis saadeti kõigile juhatuse ja nõukogu liikmetele, sh. Teile.
«Juhatuse esimees H. Olde lubas 19. oktoobril 2012, st. üle poole aasta tagasi, edastada üldkoosolekule ja klubidele EML arengukava projekti, mida on arutatud maletreenerite koolitusel. Seda ei ole ta siiamaani teinud. Arengukava ei ole ka 12.06.2013 koosoleku päevakorras.
Sellega seoses esitan juhatusele arupärimise. Esiteks palun teavet, kuidas edeneb arengukava koostamine. Teiseks palun arengukava projekti, mida 2012. aasta lõpus arutati ja mida H. Olde mulle siis saata lubas.»
Paraku ei vasta ei Teie ega maleliidu juhatus maleliidu liikmete arupärimistele ega anna tagasisidet nõukogule edastatud pretensioonide kohta (mis on lisaks lubaduse täitmata jätmisele ka põhikirja p. 17.4 rikkumine). Seetõttu ei jää muud üle, kui edastada alljärgnev avaliku pöördumisena. Möönan, et järgnevate küsimuste toon on terav – kuid seda õigustab olukord, milles eesti male ning maleliit on. Kirjutan nii suvisest üldkoosolekust kui muudest pikemat aega vindunud probleemidest praegu, sest ma ei soovinud osaleda kohalike omavalitsuste valimiste kampaanias.
Esimene küsimus: kas nõukogu arutas TÜ MK pretensiooni juhatuse esimehe lubaduse järjekordse täimata jätmise kohta ametlikul koosolekul, nagu Te lubasite?
Maleliidu arengukava
Samas «Vaadeldaja» intervjuus kirjutasite:
«Arengukava kuni aastani 2016 saab selle talve jooksul valmis, sellega tegeleb nõukogu koos juhatusega. Hetkel on toimunud kaks selleteemalist töötuba, järgmine toimub jaanuari esimesel nädalal. Lisaks on toimunud ka väiksemates gruppides arutelud.»
Üldkoosolekul 21.10.2012 kinnitati tähtaeg klubidele arengukavasse muudatuste esitamiseks 1.12.2012. Nagu öeldud, ei ole minu klubile siiani laekunud arengukava projekti. Üldkoosolekul 12.06.2013 arengukava ei arutatud.
Täna, kui ma neid ridu kirjutan, on käes juba 6. detsember 2013 ja Teie lubadusest arvates juba ülejärgmine talv. Arengukava pole kuskil. Kas Te ei ole siiani suutnud oma lubadust täita või valetasite töötubade ja väiksemates gruppides toimuvate arutelude kohta?
Maleliidu dokumentide avalikustamine
Samas kirjavahetuses selgitasite, et juhatuse vanu protokolle ei pea Te koos juhatusega otstarbekaks EML koduleheküljel avaldada, kuid uued juhatuse protokollid avaldatakse. Eesti Maleliidu leheküljel on praegu avaldatud täpselt neli 2012. aasta jaanuarist hilisemat juhatuse otsust, viimane 24.04.2012. Kas juhatus pole sellest ajast saadik koos käinud või on juhatuse protokollid hoolimata juhatuse esimehe ja Teie enda lubadustest jätkuvalt liikmete eest salastatud?
Maleliidu üldkoosolekud
Ka Maleliidu üldkoosolekuid on protokollitud puudulikult. 20.11.2011 protokollis pole kirjas osa põhikirja muudatusettepanekute sisu ja seega jäävad arusaamatuks ka otsused need tagasi lükata (mittetulundusühingute seaduse §21 lg. 6 rikkumine). Kas otsustavaks teguriks osa ettepanekute protokollimata jätmisel on nende meeldimine või mittemeeldimine juhatusele või protokollijale?
Viimastes protokollides ei ole fikseeritud liikmete poolt esitatud küsimusi ega Teie või juhatuse esimehe vastuseid. Mis mõtet on osaleda üldkoosolekul, millel juhatuse esimees talle millegi poolest ebameeldivatele küsimustele sisuliselt ei vasta, koosoleku juhataja teda seejärel korrale ei kutsu (kuigi tegu on ilmselge põhikirja ja seaduse rikkumisega) ning ka neid vastuseid, mis saadakse, kirjalikult ei fikseerita? Kui ettekandja võib EML liikmele vastates väita või lubada ükskõik mida ning sellest ei jää kirjalikku jälge, siis mis väärtust on sellisel «arutelul»?
Kas Te, olles nii ettevõtja kui liberaalse erakonna parlamendisaadik, olete tõepoolest seisukohal, et võimupositsioonil olevaid inimesi tuleb usaldada nii jäägitult, et nende vastuseid ning muid üldkoosolekul tehtud avaldusi pole isegi protokollida vaja?
Üldkoosolekul 12.06. 2013 võeti vastu rida põhikirjamuudatusi, mille eesmärgiks on raskendada uute klubide Maleliitu pääsemist ning hõlbustada klubide väljaarvamist Maleliidust. Hoolimata liikmete nõudmistest, hoidis Maleliidu juhatus kavatsetatavaid põhikirjamuudatusi koosolekule eelnenud päevani saladuses. Tartu Ülikooli Maleklubi pöördus kohtu poole ning kompromissina kohustus Eesti Maleliit 22.11.2013 edaspidi saatma koos üldkoosoleku päevakorraga ka otsuste eelnõud. Kas Te peate normaalseks, et iga niisuguse ebakoha kõrvaldamine peab käima kohtu kaudu? Mida olete nõukogu esimehena teinud, et see nii ei oleks?
Hea juhtimistava ja maleliidu maine
Muuhulgas sätestati põhikirjamuudatustes, et liidu liikmeks saada sooviv isik peab täitma head juhtimistava, mis tähendab muuhulgas «kohustuste õigeaegset täitmist nii riigi kui lepingupartnerite ees» ja hõlmab «muud asjaolud, mis kujundavad male mainet ühiskonnas». See jätab juhatusele väga avara – praktikas piiramatu – tõlgendusruumi uute liikmete sobivuse hindamisel. Tulenevalt seadusest ja ka maleliidu tegutsemisest avalikes huvides (põhikirja punkt 1) peab tulevasel liikmel olema võimalik ette arvestada, millistel tingimustel ta liikmeks saada võib ja maleliidu tegevus üldse lähtuma mõistliku isiku jaoks selgetelt fikseeritud kriteeriumitest. Samuti seatakse liikmetele kohustus hoiduda «mistahes avaldustest ja tegudest, mis kahjustavad male kui spordiala mainet, samuti liidu mainet».
2012. aasta maleolümpiale lähetati meistrikandidaatide koondis samal ajal, kui meil on neli aktiivset suurmeistrit ja seitse-kaheksa rahvusvahelist meistrit. Maleliidu juhtkond ei pidanud maailma kõige olulisema rahvusvahelise suurvõistluse puhul oluliseks mitte Eesti malest maksimumi andmist, vaid surve avaldamist neile, kes protestiks juhatuse esimehe ebapädevuse vastu olid otsustanud Eesti MV-d boikoteerida.
Spordiavalikkus on karm – teise- või kolmandajärguliste sportlaste lähetamist kulukatele võistlustele nimetatakse juba ammu «olümpiaturismiks». Riigil ja maksumaksjal, kelle raha kulutatakse, on täielik õigus nõuda, et välja pandaks võimalikult tugev koondis ja püütaks maksimaalset tulemust. Kui juhatus sedavõrd demonstratiivselt muudab maleolümpia koondise veel üheks kiviks juhatuse esimehe võimupositsiooni kindlustamises, siis on raske ette kujutada, kes või kuidas saaks Maleliidu mainet rohkem kahjustada.
Kas Te ei leia, et maleliidu maine hoidmiseks on esmatähtis juhatuse ja nõukogu korrektne käitumine ja läbipaistev juhtimisstiil? Kas juhatuse tegevus mitmekordse Eesti meistri Kaido Külaotsa malekooli väljaarvamisel ja sellele järgnenud kohtuasi, mille tulemusena KKMK maleliitu ennistada tuli, ei rikkunud maleliidu mainet? Kas meistrikandidaatide olümpiakoondis ei naeruvääristanud maleliitu?
Demokraatia?
ETV «Foorumi» saates 16.01.2013 loodate pideva protsessi teket, kus inimesed saaksid demokraatia toimimises kaasa rääkida. Postimehe arvamusloos ütlete, et osalusdemokraatia instrumendid Eestis ei ole piisavalt efektiivsed ning et rahva poolt 200 häält kogutud ettepanek võiks minna otse Riigikogu komisjoni. Lubage ennast veel tsiteerida:
«Kui inimene näeb, et riik suhtub tema ideedesse tõsiselt, paraneb ka riigi maine ja suureneb usaldus riigi institutsioonide vastu. Praegu kodanikel sellist tunnet ei ole.» PM 25.03.2013
«Minu arvates on inimeste vahetu kaasamine poliitikasse väga oluline, see tugevdab demokraatiat.» PM 08.04.2013
Maleliidu juhtkond ei vasta juba aastaid liikmete küsimustele, mida ebameeldivaks peab, ning nagu ülal nägime, varjatakse juhatuse protokolle ja ei fikseerita olulist osa üldkoosolekutel räägitust. Eesti Maleliidus on vaja kaasata alla 50 liiget, mitte 575 000 hääleõiguslikku kodanikku, nagu Eesti Vabariigis. Nõustudes kõigega, mida Te olete demokraatia kohta öelnud ajakirjanduses, tekib selle võrdlemisel Teie reaalse tegevusega ometi küsimusi.
Miks Te ei lähtu samadest põhimõtetest organisatsioonis, mille nõukogu esimees Te olete?
Või ei mõelnudki Te kõike, mida Postimehes kirjutasite või «Foorumis» rääkisite, tõsiselt?