Homo Sovieticuse aretamine: läbikukkunud eksperiment

Jaan Martinson
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Raamat

Nagu Anne Applebaumi raamatust selgub, ei võetud termin «raudne eesriie» kasutusele mitte sotsialistlike riikide eraldatuse kohta muust maailmast vaid vastupidi – britid tõdesid teise ilmasõja järel, et elu N. Liidu reeglite järgi eksisteerivas ühiskonnas on positiivne ja helge tulevikuga ning kapitalism on see, mis eesriide taga püsib. Paraku oli säärane arusaam läbinisti ekslik.

On, mis on, Nõukogude Liit võitis sõja. Ida-Euroopa võttis vene sõdureid vastu kui vabastajaid, tänas ning lootis, et nood lasevad viisakalt jalga. Tühjagi. Kuna loodetud maailmarevolutsiooni ei sündinud, tuli Moskval korraldada regionaalsed võimuvahetused, et Venemaa saaks enda ümber punase kaitsva vöö ja platsdarmi uue ühiskonnakorra transportimiseks läände.

Antud raamatu räägib kümnekonnast sõjajärgsest aastast ning kolmandiku Euroopa muutumisest leninistlik-stalinistlikuks, kusjuures keskendutakse Ida-Saksamaale, Poolale ja Ungarile, kuid põigatakse ka mujale.

Selleks, et võimule upitada setsimehed, tuli Nõukogude Liidul vaeva näha, ent tipptasemel poliitmängurid – suutis ju Lenin käputäie bolševistidega Venemaa endale allutada – said seekord kasutada jõudu ja võltsimisi, mis tähendab, et kõik sujus kui siidi.

Raamat on tõeline meistriteos, sest kirjeldab ja selgitab toimunut äärmise selguse ning põhjalikkusega. Värvikalt ja huvitavalt. Et kuidas sotsriigid nobedalt üles ehitati, majandus ja ajakirjandus «õiges» suunas käima lükati, etnilised puhastused läbi viidi...

Ega nõukogulastel enestelgi polnud selge, kuidas uus maailmakord välja peaks nägema, sestap eksperimenteeriti. Arvati, et töölisklassi sisemisest olemusest piisab, et maailma sotsialistlikult tunnetada – võta tehasest teatrihuvilised, anna sulepea kätte ja nad hakkavad kirjutama õigeid retsensioone. Ei hakanud. Haritust polnud piisavalt.

Ka homo sovieticuse aretamine lasteaiast alates ei kulgenud soovitud moel, isiksus rebiti hoopis kaheks – inimene kuulis üht, aga nägi teist. Ning kodus räägiti üht, väljaspool kodu teist juttu.

Ühesõnaga: pool sajandit kestnud eksperiment kukkus läbi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles