Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eestis kasvab huvi kristlike koolide vastu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Scanpix

Muidu usuleiges Eestis kasvab huvi kristlike koolide vastu - ajal, kui tavalisi koole laste ja raha vähesuse tõttu kinni pannakse, on usukallakuga koole, vastupidi, hoopis juurde tulnud. Mullu näiteks avati Tallinna Toomkool, mille omanikud ja asutajad on EELK konsistoorium ja EELK Tallinna piiskoplik toomkogudus. Järgmisel õppeaastal aga plaanib tegevust alustada Tartu luterlik Peetri kool.

Õpetajate Lehe artiklist selgub ka, et Eesti kristlikud koolid usundiõpetusele hea pilguga ei vaata.

VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUM

Vanalinna hariduskolleegium (VHK) on munitsipaalne haridus- ja kultuuriasutus, mille peamine eesmärk on integreerida kultuuri ja haridust, tänapäevast maailmakäsitlust süvendatud ajalootunnetusega, üldharidust süvendatud muusika- ja kunstiharidusega ning rahvuskultuurilist haridust süvendatud võõrkeelteõppega traditsioonilise kristliku väärtussüsteemi alusel.

VHK üks eesmärk on anda gümnaasiumiealistele noortele võimalus tugineda oma otsingutes ja õpingutes kristlikule väärtussüsteemile ning vabale valikule selles kontekstis.

VHK direktor Kersti Nigesen, miks on tänapäeva Eestis vaja kristlikku kooli?

Miks on üldse sellised kategooriad nagu usk ja tahe koolis olulised? Et inimene millelegi loodab, tahab kuhugi välja jõuda, on valdavalt usu küsimus. Kui inimesel puudub usk sellesse, et teda ümbritseb heatahtlik keskkond, lootus tulevikule, usk iseendasse, siis on väga raske elada. Tänapäeva maailmas ei ole usk paraku seotud väga ühese lähenemisega. Elame pluralistlikus ühiskonnas, kus usutakse erinevatesse asjadesse. Ma ei pea õigeks lapsele öelda, et ühed usuvad ühte, teised teise, vaata ise, millesse usud. Iga inimene tahab ju olla veendunud, et ta tegutseb õigesti, teab, mis on hea, mis halb. Hariduskolleegium tugineb kristlikule väärtussüsteemile. Meie kultuuriruumis on see põhjendatud järjepidevusega. Vanemad, kes tahaksid kasvatada lapsi mõnes teises väärtussüsteemis, saavad seda teha mujal. Üldse ilma usuta last kasvatada on praktiliselt võimatu. Või siis kasvab selliste inimeste hulk, kes ei pea elu väärtuseks, kelle jaoks vägivald, pidetus, suhtlemisraskused üha kasvavad. Kui vihkamine suureneb, ei ole välistatud ka agressiivne käitumine. Inimene on tolerantne siis, kui ta on endas kindel. Kui rahu ja kindlustunnet pole, siis muutub elu väga keeruliseks.

Kas Eestis peaks olema rohkem usukoole?

Olen kohanud palju inimesi, kes tunnevad puudust kristliku kooli järele. Sellel alusel on loodud ka Maarjamaa haridusselts, et ühendada kristlikus väärtusruumis mõtlevaid lapsevanemaid ja õpetajaid. Minu teada on ideid uute kristlike koolide loomiseks mitmeid. Toomkool on juba avatud. Tartus on uus kristlik kool loomisel, ortodoksid tahavad kuuldavasti samuti oma kooli, püha Johannese kooli luua. Ka Kohilas on rühm vanemaid, kes on otsustanud alustada kristliku kooliga. Küllap on neid mõtteid veelgi. Tingimata ei pea olema näiteks baptistide kooli, tähtis on, et kristlikke põhiväärtusi edastatakse.

Kui võtta teistel usutunnistustel põhinevaid koole, siis juudi kool on lausa munitsipaalkool ja sellisena toetatud.

Kas usundiõpetus peaks olema kõigis koolides kohustuslik?

Ei oska öelda. Kultuurilugu mõista aitab see kindlasti, aga inimest usundiõpetus ei aita, vaid pigem kahjustab. Kui ma vanemana õpetan oma lapsele näiteks, et teist lüüa on inetu, siis tahan, et tegu oleks kindla seisukohaga. Mitte nii, et mu lapsele öeldakse, et mõnes kodus on löömine tavaks, teises mitte. Tahaks, et laps teaks, et löömine ei ole vastuvõetav. Usundiõpetusega tekib samasugune probleem. Räägime, et ühed usuvad nii, teised naa. Kui usk inimese identiteeti ei kujunda, siis see teda ei aita. Sellepärast suhtun usundiõpetusse väga kahtlevalt.

Kindel väärtussüsteem peaks tervet kooli läbima. Muidugi peame teisi kultuure tutvustama, aga väga tähtis on jõuda järeldusele, kelleks me oma lapsi kasvatame. Öeldakse, et küll nad hiljem ise valivad. Aga millal? Mõned asjad peab väga varakult selgeks saama. Selle põhjal kujuneb välja ka näiteks inimese enesevalitsemine. Vanasti nimetati seda vooruskasvatuseks – milliseid omadusi hakkab inimene endas arendama, et oma iseloomu kujundada.

VHK pedagoogilisest kontseptsioonist

Niinimetatud pluralism ja demokraatia pähe pakutav tingimusteta tolerantsus väärtussüsteemis teevad võimalikuks ühiskondliku kokkulepluse ainult materiaalsel pinnal. /---/

Eetikakriis kui nähtus ühiskonnas toob kaasa vägivalla kui nähtuse koolis.
Vastuoludes kasvav pinge avaldub ühtviisi nii koolistressina, isikute enesele suunatud vägivallana kui ka teistele suunatud agressiivsuse – koolivägivallana.

Terve mõistuse seisukohalt tundub, et selline olukord saab tekkida vaid ebasobivate asjaolude kokkulangemise pinnal. Ometi on ajaloost teada koolkondi, kes on eesmärgi ühiskonnas just destruktiivselt püstitanud.

Niisiis, kuidas ehitada üles kooli ühiskonnas, kus on fetišeeritud hedonistlik eluhoiak, pealesurutud tarbimine, homoseksualism jne; kus laste arv, kes kasvavad tervikperede, omaenda isa ja ema hooles on üha vähenenud, nii nagu on vähenenud ka sündivate laste arv; kus ootuspäraselt on ennustatud narkomaania ja koolivägivalla kasvu ja kus tõepoolest julgemadki negatiivsed prognoosid on hakanud täituma?

Kool seisab abituna, ilma teiste ühiskondlike institutsioonide toetuseta nõudmise ees võidelda tagajärgedega.
(VHK koduleht)

TALLINNA TOOMKOOL

Tallinna toomkool avati taas 1. septembril 2011. Kooli taasasutajad ja omanikud on EELK konsistoorium ja EELK Tallinna piiskoplik toomkogudus. Toomkool alustas püha Miikaeli kooli alluvuses ja teeb koostööd Vanalinna hariduskolleegiumiga. Kirikult lisandub õppeprogrammi luterlik usuõpetus. Nagu ka VHK-s, õpivad uues koolis poisid ja tüdrukud eraldi, välja arvatud inglise keele tundides. Lastel on võimalik osaleda VHK huvikoolides.

Toomkooli direktori kt Egle Viilma, miks on tänapäeva Eestis vaja kristlikku kooli?

Üks kodaniku- ja isikuvabaduse väljendusi on lapsevanema õigus ja vabadus kasvatada oma lapsed üles enda valitud väärtussüsteemis. Kooli ülesanne on lapsevanemat selles toetada, mitte tekitada väärtuskonflikti kooli ja kodu vahel. Mis tahes tunnustatud religiooni praktiseerivas peres kasvav laps puutub Eesti koolis üha enam kokku uskliku inimese maailmapilti lõhkuvate väärtuskonfliktidega. Sellises olukorras on üks lahendus valida oma lapsele vanemate väärtusmaailma ja põhimõtteid toetav kool. Ühe kindla konfessiooni (kiriku, usulise rühmituse) keskne usuõpetus on Eestis võimalik ainult erakoolis. Seega ei ole näiteks kristlasest lapsel võimalik saada kristlikku maailmavaadet toetavat õpet mujal kui kristlikus erakoolis. Aktiivsetest kristlastest vanematel on raske leida Eestist munitsipaalkooli, kus kristlik-kultuurilised põhimõtted oleksid sissekirjutatud kooli alusdokumentidesse. Sellises olukorras on loomulik vajadus kristlike koolide järele.

Kas usundiõpetus peaks olema kõigis koolides kohustuslik õppeaine? Kui, siis millisest astmest alates?

Statistika näitab, et usklike inimeste arv maailma mastaabis kasvab pidevalt. Religiooni mõju maailmas suureneb. Et Euroopa on kaotamas oma kristlikku nägu, ei tähenda, et kogu maailma kontekstis religioonid oma tähtsuse minetavad. Eestis elatakse suhteliselt erandlikus «usuvabas mullis». Kui keegi soovib olla tõeline maailmakodanik, peab ta teadma lisaks maailma riikide pealinnadele ja kaubamärkidele ka seda, milline on mõnes piirkonnas valitsev religioon ning mida selle järgimine tema järgijatelt või ka riigi külalistelt eeldab. Maailma ajalugu ja geograafia on kohustuslikud õppeained. Samuti peaks iga haritud inimene teadma maailma usundite põhiõpetusi ja praktikaid. Esmalt tuleb aga selgeks teha omaenda kodus kehtiv maailmapilt ja kultuuritaust. Kohalikku usulist kultuuritausta tuleks hakata õppima kohe, kui lastega koos hakatakse tähistama mardi-, kadri- või vastlapäeva, rääkimata jõuludest. See õpetus peaks algama juba lasteaias ning jätkuma kooli esimeses astmes.

Kas Eestis peaks olema rohkem koole kristlastele ja/või eri usku lastele?

Kindla kultuurilis-religioosse taustaga munitsipaalkoolid Eestis praktiliselt puuduvad, kuigi mujal maailmas on selliste koolide tegutsemine nii riiklike kui ka erakoolidena tavapärane. Ühe konkreetse kultuurilis-religioosse identiteediga munitsipaalkooli hea näitena võib esile tõsta Tallinna juudi kooli. Arvan, et mida universaal-sekulaarsemaks meie munitsipaalkoolid muutuvad, seda rohkem hakkab tekkima eri usuliste gruppide ja kirikute rajatavaid erakoole. Alternatiiv on, et need usulised rühmitused hakkavad valjemalt nõudma oma usuliste vajadustega arvestamist tavakoolis. Mujal maailmas koolide ruumiprogrammi kuuluvad universaalsed kabelid või palve- ja vaikustoad hakkavad olema ka meie tulevikukoolis tavapärased. See näitab ühiskonna küpsust ja sallivust. Esimesed selliste küsimuste tekkimise kogemused on mõnel Eesti koolijuhil juba olemas.

Kui palju soovijaid on Tallinna toomkooli?

Tallinna toomkooli on õpilasi vastu võetud alles ühel korral, seepärast ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Kuna meil on keskmisest väiksemad klassid, saime käesoleval aastal 1. klassidesse vastu võtta vaid 28 õpilast. Taotlejaid oli ligi poolsada.

Kas see kool on mõeldud ainult luterlaste lastele?

Tallinna toomkooli võivad asuda õppima kõik õpilased, kes on vastuvõtul läbinud edukalt tutvusuuringu. Võrdsete tulemuste korral antakse eelis Tallinna toomkoguduse ning teiste kristlike koguduste vanemate lastele. Ülejäänud kohtadele võetakse vastu kirikusse mittekuuluvate vanemate lapsi eeldusel, et lapsevanemad arvestavad koolis kehtivate põhimõtete ja traditsioonidega. Nii nagu teisteski koolides, õpetatakse kõiki õppeaineid riikliku õppekava alusel. Usuõpetus on korraldatud luteri kiriku õpetusele toetuvalt.

Millised on toomkooli rituaalid?

Lisaks teisteski koolides peetavatele tähtpäevadele (isade- ja emadepäev, emakeelepäev, iseseisvuspäev jne) on Tallinna toomkoolil ka oma traditsioonid: kooliaasta algab piduliku palvus-aktusega Tallinna Toomkirikus; kirikus tähistatakse riiklikke kirikupühi; kõikides klassides toimub regulaarne nädalapalvus; nädalaplaani kuulub regulaarne kantoritund, kus lapsed tutvuvad kristliku laulu ja koraalipärandiga.

PÜHA MIIKAELI KOOL
(põhikool)

Erivajadustega laste aitamiseks asutati 2005. aastal individuaal- ja koduõppekool püha Miikaeli kool. Omaette õpperühma moodustavad noored emad, kes jätkavad lapse sünni tõttu katkenud haridusteed. Lapsed, kes elavad Tallinnast kaugel või kelle kodus puudub edukateks õpinguteks vajalik keskkond, saavad elada Miikaeli ühenduse loodud õpilaskodus.

Püha Miikaeli kool (PMK) pakub rühma-, individuaal- ja koduõpet ning päevahoiu teenust. PMK-s on tundeelu- ja käitumishäiretega laste klassid ning väikeklassid.

Nii esmane kui ka täiendav vastuvõtt toimub koostöös Vanalinna hariduskolleegiumiga. Eeltingimus on elukohajärgse nõustamiskomisjoni soovitus. Enne õpilase vastuvõtmist kohtuvad õpilane ja lapsevanem/hooldaja vastuvõtukomisjoniga (direktor, koolipsühholoog, eripedagoog ja sotsiaalpedagoog ning VHK/MÜ esindaja).

Kooli õppekava on koostatud lähtudes koolipidaja MTÜ Miikaeli Ühenduse põhikirjast, kooli koostööpartneri Vanalinna hariduskolleegiumi välja töötatud pedagoogilisest kontseptsioonist, püha Miikaeli kooli arengukavast ning põhikooli riiklikust õppekavast. Püha Miikaeli kool püüab anda panuse, et kvaliteetne üldharidus oleks «võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest». Õppekavas on usu- ja inimeseõpetus.

TARTU LUTERLIK PEETRI KOOL
(rajatav lasteaed-põhikool)

Tarvo Siilaberg:

Tartu luterlik Peetri kool on ajaloolise järjepidevuse alusel rajatav erakool, mis soovib alustada tegevust õppeaastal 2013/2014 lasteaiaosa ning esimese klassiga. Pürgime õppeasutuseks, kus kristlikul eetikal ja Eesti rahvuskultuuril põhinev õppekasvatustöö arendab hoolivaid ja ise mõtlevaid isiksusi. Otsime sarnase väärtusorientatsiooniga teotahtelisi lasteaia- ja alglassiõpetajaid, kes soovivad osaleda oma tulevase töökeskkonna kujundamisel.

Soovime taastada Peetri kiriku juures tegutsenud Peetri kooli luterliku erakoolina. 2011. aasta lõpul Peetri kooli taastamiseks moodustatud MTÜ liikmeskond küünib tosinkonna inimeseni, kellest enamikul on töökogemus haridussüsteemist, elav suhe Eesti evangeelse luterliku kirikuga ja teoloogiline kõrgharidus – sealhulgas on mitmed õppinud religioonipedagoogikat unustamatu Pille Valgu juhendamisel. Valminud on kooli arengukava, käivad läbirääkimised koolihoone kasutuselevõtuks.

Tagasi üles