Rainer Vakra

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Eestis on käimas murrang, kus senised nn puutumatud pannakse aru andma, leiab riigikogu Keskerakonnast lahku löönud demokraatide saadikurühma juht Rainer Vakra, kommenteerides VEB fondi saagat.

Mida arvate viimase aja arengutest seoses VEB fondiga? Kas VEB fondi sertifikaatidega seonduvat tuleks edasi uurida?

Faktid räägivad enda eest. Võib oletada, et Eesti Pank on saatnud Venemaa Välismajanduspangale teadlikult valeandmeid. Sel alusel saadi VEB fondi likvideerija kinnituse kohaselt Venemaalt kätte üle 462 miljoni krooni suurune summa. Riigile ja Eesti Pangale kuulunud sertifikaatide eest saadud summat ei ole täpselt avaldatud.

Tegemist on riigi ja avalik õigusliku Eesti Panga varaga, mille osas on kõigil maksumaksjatel õigus saada täpset teavet. Avalikkus peab teadma, kes on vastutav sellises mahus kuritarvituste eest. Võib oletada, et tegemist on varguse varjamisega, kui 108 miljoni krooni ulatuses tehingute kohta isegi dokumendid puuduvad. Sel põhjusel vajame täpseid selgitusi, mis on toimunud VEB fondis ja kes on fondist kadunud raha arvelt rikastunud.

Kas Vahur Kraft, Siim Kallas, Andres Lipstok ja teised asjaosalised peaksid andma väidetavate VEB fondiga seotud võltsimiste ja kaduma läinud raha kohta täiendavaid selgitusi?

On hämmastav, et nad pole seda siiani teinud. Piisava avalikkuse ja uurimisasutuste survel tuleb ka neil hakata selgitusi andma.

Kas riigikogus tuleks luua VEB fondi uurimiskomisjon, nagu riigiprokurör välja pakkus? Kas demokraadid kavatsevad seda teha? Millest see sõltub?

Ühelt poolt tuleb tunnistada, et riigikogu uurimiskomisjonidel puuduvad piisav võimekus ja õigused uurimiseks vajalikele dokumentidele juurde pääsuks. Just seetõttu pole selliste komisjonide uurimised paljastusteni jõudnud. Erandiks võib lugeda Kalle Laaneti juhitud uurimiskomisjoni, mis tuvastas elamislubade väärkasutuse põhjused.

Samal ajal teame kõik, et parvlaeva Estonia huku uurimiseks loodud komisjon tulemuseni ei jõudnud. Komisjon ei saa teha uurimisasutuse tööd. Vaja on koostööd infot omavate asutuste ja prokuratuuriga.

See loomulikult ei välista uue komisjoni loomist ja demokraadid on kindlasti selle algatamise initsiaatoriks. Pealegi on sel korral asjad muutunud, sest on lootus teha koostööd Eesti Pangaga, kel on ka võimalus olulistele materjalidele juurdepääsuks.

Nimelt on Eesti Pangal president, kes pole seotud ühegi erakonnaga ja kel puuduvad nn luukered, millega teda mõjutada ja takistada uurimist. Eesti väiksus ja inimeste mineviku seotus on seni olnud suurim takistus hämarate tehingute valgustamisel.

Tundub, et toimumas on murrang ning nn puutumatud ei ole enam lõpuni kaitstud. Reegel, et mõnele poliitikule on lubatud enam kui kogu rahvale, lakkab olemast alles siis, kui sellised juhtumid lahti arutatakse ja päevavalgele kistakse. Just samamoodi nagu pärast taasiseseisvumist peatati võimust võtnud allmaailma tegevus.

Riigiprokuratuur teatas eelmisel nädalal, et näeb Eesti Panga tegevuses seoses VEB fondiga kuriteo tunnuseid, kuid ei saa aegumise tõttu seda uurima asuda. Riigi peaprokurör Norman Aas soovitas VEB fondis toimunu uurimiseks kolme teed – moodustada riigikogu uurimiskomisjon, saata sinna taas Riigikontroll või lasta Eesti Pangal tõde välja selgitada.