Neil päevil tegid Reformierakond ja Keskerakond umbes aasta pärast toimuvate 2013. aasta kohalike valimiste kampaania jõulised avasammud. Avalöök tehti üheaegselt, sünkroonselt ja justkui kokkulepitult. Kõik viitab sellele, et jätkatakse valijatega manipuleerimist, nende lollitamist hääle saamiseks korduvalt läbi proovitud viisil.
Näib, et nimetatud parteide juhtkond ning neid nõustavad poliittehnoloogid loodavad vanade nippidega järjekordselt soovitud tulemuseni jõuda. Tehakse täpselt sedasama, mida on tehtud juba pikemat aega. Valijaid hakatakse vastastikku teineteisega hirmutama, mängitakse taas klassikalist etendust «halb ja hea uurija», kusjuures mõlema erakonna sihtgrupi poolt vaadatuna on just neile pakutav erakond hea ja teine halb. Nagu mõlemad uurijad selles vanas loos ajavad koos ühist asja, nii on ka meie kahe suurerakonnaga, kelle välise vastandpositsiooni taga on ühishuvid.
Keskerakonna kampaania keskne liin on traditsiooniliselt olnud ja saab ilmselt nüüdki olema otsene vastandamine: eestlased-venelased, maa-linn, Tallinn-Toompea, võitjad-kaotajad, esimene Eesti-teine Eesti. Keskerakond ei esinda nõnda mitte üksnes poliitilist opositsiooni, vaid selliste vastanduste kaudu hoopis fundamentaalsemat «(kurja)jõudu».
Keskerakonna tegelikud ja veel truud valijad on (linna) venelased ja üha vähemad eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Loodus korrastab jõudsalt nende vanemaealiste ridu, kes mäletavad isiklikult Rahavarinnet, Balti ketti ja Savisaart kui vabaduse toojat ega oska näha seda muutust, mis vahepeal nende iidoliga on toimunud. Seepärast muutub Keskerakond järjest orientaalsemaks, võitluslikumaks ja pole üllatav, et suur tüürimees lubab nüüd juba kogu Eesti ära võtta ja teha sest «Talina».