Kari Käsper

FOTO: Erakogu

Kampaania «Erinevus rikastab» projektijuht Kari Käsper ei nõustu teoloog Malle Pärna üleeile ilmunud arvamusloole vastates viimase väitega, et kampaania paneb liiga palju rõhku homode õiguste eest võitlemisele.

Sallivuse teemal kasutatakse sageli tahtlikult või tahtmatult eksitavaid väiteid. Võrdse kohtlemise nõudmist on peetud vähemusgruppide salaplaaniks, et ebademokraatlikult oma arvamust peale suruda. See olevat rünnak usu- või sõnavabaduse vastu.

Mõned raamivad selle konfliktiks, milles raames käib kibe kaevikusõda sallivusejutlustajate ja vähemustevihkajate vahel. Sallivus ja võrdse kohtlemise põhimõte on selles kontekstis taandatud ühe kitsa ringkonna erahuviks, mida üritatakse ühiskonnas kehtestada, et saavutada endale paremat positisiooni. Sellised käsitlused on valed.

Võrdne kohtlemine ja mitte-diskrimineerimine on põhiseaduse, mis tähistab tänavu oma 20. aastapäeva, üks olulisemaid põhimõtteid. Eesti riik ja rahvas on seda kokkulepet muuhulgas kinnitanud ka liitudes mitmete rahvusvaheliste inimõigusi kaitsvate lepetega ning 2004. aastal Euroopa Liiduga, mille põhiväärtuste hulka sallivus ja vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste kaitse kuulub.

2008. aasta lõpus riigikogus rahvaesindajate poolt vastu võetud võrdse kohtlemise seadus kaitseb diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõtet on Eesti õiguse ühe üldpõhimõttena tunnustanud riigikohus, selle kaitsmise eest seisavad iseseisvalt nii õiguskantsleri kui soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioonid.

Seega on vähemuste hulka kuuluvate inimeste kaitse oluline põhimõte, mis peaks läbima kogu ühiskonna toimimist. Seda isegi juhul, kui meedias kommentaare lugedes võib jääda teistsugune mulje. Samas on meeldiv tõdeda, et võrdse kohtlemise edendamise teema on leidmas ühiskonnas üha suuremat kõlapinda, sealhulgas ka kirikuringkondades, kus on käimas arutelud kiriku rollist võrdse kohtlemisega seoses.

«Erinevus rikastab» kampaaniate rõhk on olnud üldisel võrdse kohtlemise edendamisel ning mõnede konkreetsete teemade käsitlemisel, nagu näiteks seksuaalne sättumus, nahavärvus, puue või vanus. Kõige enam on kõlapinda leidnud seksuaalse sättumuse temaatika, sest seksuaalvähemused olid senini ühiskondlikus arutelus eelarvamuste tõttu suhteliselt marginaliseeritud seisus.

Seega on vale näha kampaaniat ühe konkreetse aluse eest seismas. Nagu võrdse kohtlemisega üldiseltki, ei ole tegemist nullsumma mänguga, kus kellegi õiguste kaitseks peab teiste õiguste vastu olema. Pigem aitab seksuaalvähemuste võrdne kohtlemine kaasa sallivusele üldiselt ning sellest saavad kasu ka need, kes soovivad näiteks kaitset diskrimineerimise vastu usuliste veendumuste tõttu.