Eesti naistearstide seltsi juhatuse liige Made Laanpere leiab kolleegide nimel asendusemaduse küsimust kommenteerides, et kuigi tegu on vastuolulise küsimusega, pooldavad naistearstid viljatutele paaridele asendusemaduse kaudu veel ühe võimaluse andmist.
Eesti naistearstide selts toetab asendusemaduse seadustamist. Tegemist on keerulise ja eetika seisukohalt mitmetahulise probeemiga. Igati tervitame Eesti meedias tõstatunud diskussiooni, mis seadustamisele ainult kaasa aidata saab.
Eetika probleemi esikohale asetamine ei ole juhuslik ja ülearune, sest peale last sooviva paari on teinegi osapool ja seetõttu tuleb alati kindel olla, et seadus kõiki võrdselt kohtleb ja seisab samavõrra ka riske võtva asendusema huvide eest. Seadustamise keerukust näitab, et riike, kus asendusemadus võimalik on, on väga vähe. Raha eest on see seadusega lubatud Ukrainas, Venemaal, Indias, Gruusias, Iisraelis ja mõnes USA osariigis.
Ka Rahvusvaheline Naistearstide Organisatstioon (FIGO) toetab asendusemaduse legaliseerimist ja rõhutab, et asendusemadust peaks korraldama ja vahendama mitte-kasusaavad (non-profit) organisatsioonid – see ei tohi olla kommertslik tegevus. Asendusemale kaetakse muidugi rasedusega seonduvad otsesed kulutused (ka kaotatud töötasu).
Selliselt on asendusemadus lubatud Hollandis, Belgias, Kanadas, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas. Vastasel juhul tekib suur võimalus kasutada ära haavatavaid naisi ja see muutub samasuguseks inimkaubanduseks nagu prostitutsioon. Ka FIGO poolt on tähelepanu juhitud üle-piirilistele tegevustele, mis on tekitanud olukorra, kus vaeste riikide naisi kasutatakse ära rikaste riikide poolt.
Kuigi õigus lapsi saada on üks inimeste seksuaalseid põhiõigusi, ei saa selle realiseerimiseks kasutada kõiki vahendeid, sealhulgas teisi inimesi.
Eestis on viljatutel paaridel parimad võimalused saada last kunstliku viljastamise teel, mida Eestis riik doteerib väga märkimisväärselt. Kahjuks see alati ei õnnestu ja lisaks on olemas ka need naised, kellel ei ole meditsiinilistel põhjustel võimalik last saada ka kunstliku viljastamise teel. Asendusemaduse seadustamine, mille puhul me teaksime, et asendusema on teinud oma valiku vabatahtlikult, annaks neile veel ühe võimaluse.
Võimalus pöörduda ülemaailmse surrogaatemaduse äri poole arengumaades ja ebademokraatlikes riikides ei ole parim võimalus ja lisaks rahakoti paksusele seavad sellele loodetavasti piirid ka paljude inimeste eetilised tõekspidamised.
Eesti naistearstide seltsi seisukohad:
1. Asendusemadus on lubatud ainult meditsiinilistel näidustustel. Sotsiaalsed näidustused ei ole aktsepteeritavad.
2. Eelistatud on täielik asendusemadus (ehk asendusema ei ole samas ka munarakudoonor)
3. Kunstlikul viljastamisel tuleks minimiseerida tõenäosust mitmikraseduseks
4. Asendusemaduseks annavad loa (perekonna taotluse ja lisatud meditsiiniliste väljavõtete alusel) eetikakomitee ja eksperdid. Meditsiiniekspertidel on kohustus ja õigus teha järelevalvet.
5. Enne rasestumise planeerimist eelneb põhjalik nõustamine, last soovivat paari ja asendusema tuleb nõustada eraldi. Nõustamisel tuleb käsitleda kehavälise viljastumisega seonduvat, raseduse ja sünnituse riskidega, sünnieelse diagnostikaga, tulevase lapse tervisega (nt kaasasündinud väärareng) seonduvat. Last sooviva paari ja asendusema nõusolekud vormistatakse kirjalikult. Lepitakse kokku, mida tehakse ülejäänud embrüotega.
6. Asendusema autonoomiat (õigus iseseisvalt vastu võtta otsuseid oma keha kohta) austatakse igas staadiumis. Tema otsused võivad olla konfliktis last sooviva paariga.
7. Asendusemadus ei tohi olla kommertslik tegevus. Välistada tuleb ärakasutamine ja sundimine.
8. Asendusemaks võiks eelistatult olla lähedane inimene, kes teeb seda altruistlikel kaalutlustel. Lubatud on vaid otseste rasedusega seotud kulude katmine.
9. Asendusema peab olema viljakas eas (kuni 50-aastane) terve ja sünnitanud naine. Eelnevalt on vajalik tema terviseseisundi ja võimalike rasedusega seotud riskide hindamine.