Juhtkiri: kolm nagu kohtu seadus

Türgi on seni ajanud Süüria küsimuses kannatlikku poliitikat, abistades küll sissetulvavaid põgenikke, kuid hoidudes ise kodusõtta sekkumast. Arvata, et Assadi režiim meelega Türgit tulistas, pole praegu mingit alust. Ent olla kindel, et nii verine ja kauakestev konflikt Süüria piirest ei välju, oleks samuti asjatundmatu.

Üleeile nõudis Süürias pikale veninud kodusõda esimesed tsiviilohvrid juba ka Türgi territooriumil – Süüriast tulistatud mürsust hukkus viis inimest, neist kolm last. Türgi piiriala on Süürias toimuva tõttu olnud sealsetele elanikele ohtlik juba mitu nädalat – vaid mõne kilomeetri kaugusel käivad ju lahingud –, kuid esimesed tsiviilohvrid on Ankara varasemast jõulisematele sammudele sundinud.

Erinevalt suvisest vahejuhtumist, kui Süüria tulistas alla Türgi luurelennuki ja hukkus kaks Türgi sõdur, nõudis Türgi valitsus nüüd parlamendilt aastast mandaati vägede viimiseks Süüriasse. Asepeaminister Beşir Atalay on juba rõhutanud, et tegemist pole sõjakuulutus-, vaid heidutusmandaadiga ning, arvestades rahvusvahelist tõrjuvat suhtumist sekkumiseks Süürias, on vähe põhjust tema väljaütlemises kahelda.

Esiteks pole säärase mandaadi kasutamine Türgi poolt midagi ennekuulmatut – parlament oli vahetult enne mürsurünnakut pikendamas viieaastast mandaati, mis lubab armeel anda Iraagi põhjaosas õhulööke kurdide vastu ning Süüria lisamine mandaadinimekirja tuli otseselt Damaskuse enda tegevusest.

Teiseks on vähe tõenäoline, et Türgi hakkaks üksi, ilma rahvusvahelise toetuseta, Assadi režiimi tõrjuma. See isepäisus viiks Türgi otsejoones relvakonflikti, kus puuduvad võiduks igasugused eeldused. Küll aga tähendaks see konflikti minekut ka Assadi režiimi toetava Iraaniga, kes, nagu Türgigi, taotleb oma mõjuvõimu kasvatamist piirkonnas.

Kuid erinevalt Iraanist ei taotle Türgi seejuures vastandumist läänemaailmale. Siiski ei saa Türgit Süüria küsimuses neutraalseks kõrvaltvaatajaks lugeda, sest tegemist on Süüria mässuliste ühe aktiivseima toetajaga.

Assadi režiim on mürsu omaks tunnistanud ja vabandust palunud, Ankara aga on andnud talle veel ühe võimaluse pidada kinni oma lubadusest naabreid säästa.

Türgi valitsusametnikud kasutasid eile piiril Süüria sihtmärkide tulistamist kommenteerides diplomaatilises keelepruugis ähvardavalt mõjuvat kättemaksu-retoorikat, mis peaks Süüriale väga selgelt viitama, et see sai tõesti olla kõige viimane kord. Paraku selle konflikti lõppu ei paista ikka veel ning järgmine vahejuhtum võib olla vaid aja küsimus.

Lääneriikide mittesekkumise ettekääne on, et lahendus selles konfliktis ei saa olla sõjaline, kuid senised arengud Süürias vähendavad poliitilise lahenduse leidmise tõenäosust iga päevaga.