/nginx/o/2011/01/03/492873t1h0d4d.jpg)
Eetika õppejõud ja vaimulik Meego Remmel leiab, et asendusemadust ei peaks Eestis seadustama ja selle alternatiiviks võiks olla lapsendamine.
Meego Remmel: asendusemadus peaks Eestis keelatuks jääma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis, nagu enamikus Euroopa riikides, sealhulgas kõikides Põhjamaades, on asendusemaduse korraldamine keelatud. Soome loobus asendusemadusest, hoidmaks ära võimalikku sünnitusturismi, mis täna on reaalne sellega kauplevates riikides nagu India või Gruusia.
Sarnaselt inimkaubandusele tarbivad vastavat teenust pahatihti jõukamad kliendid vaesemate arvel, kel on surrogaatteenuse osutamisest raske keelduda. Eesti Bioeeetika Nõukogu on asendusemaduse legaliseerimise võimalusi analüüsinud kolm aastat tagasi ja tõdenud muuhulgas, et kui vastavaid seadusi muuta, tooks see kaasa senitundmatuid perekonna- ja eraõiguslikke küsimusi ning mitmeid sotsiaal- ja raseduspsühholoogilisi ja väärtuseetilisi probleeme.
Antud dokumendis öeldakse: «Just lapse instrumentaliseerimist, muutmist äritsemise objektiks, samuti lapse lahutamist naisest, kellega ta raseduse ajal väidetavalt nii psühholoogiliselt kui füsioloogiliselt võib kokku kasvada, võib seadusandja arvates pidada asjaoludeks, mis riivavad inimväärikust ja annavad aluse täieliku asendusemaduse keelamiseks.»
Eetiliselt võib selle üle vaielda, aga rahvusvaheline emadus- ja lapseäri on taunimisväärne sarnaselt muu inimkaubandusega. Eesti seaduste ja rahvusvahelise tava kohaselt on lapse ema see, kes ta sünnitas. Sellest lähtuvalt on mitme Euroopa riigi ametiasutused keeldunud ka tunnistamast välismaal teostatud asendusemaduse õiguslikku mõju, st vastava kokkuleppe (ja võimaliku tasu) alusel antud laste suhtes omandatud vanemlike õiguste kehtimist (nagu ei tunnustata meie riigis ka näiteks kodanike välismaal abiellumist samast soost isikuga, kuna kodumaine perekonnaseadus seda ei luba).
Kuna asendusemadust püütakse sageli legaliseerida läbi rahvusvaheliselt aktsepteeritava lapsendamisõiguse, võiks ka asendusemaduse eetilist alternatiivi näha nimelt lapsendamise võimaluses.