Neeme Korv: elektriravi

Neeme Korv Foto: Peeter Langovits

Viimastel päevadel avalikkusele jutuainet pakkunud teemad – elekter ja meditsiin – on mõne nurga alt üllatavalt sarnased. Esimene on seotud turu avanemisega ja teine arstide streigiga, mille põhjus ju – mõnevõrra küll ülekantud tähenduses – samuti avatud turg. Mõlemal on seos Eesti-Soome toruga: arstid liiguvad ELi põhiõiguste toel põhja poole ja ilma Estlinki kaablita poleks vaba elektriturg ülepea võimalik.

Üks tee, kuidas eraisik elektri hinna tõusu endale leevendada saab, on sääst. Nii räägivad asjatundjad. Samas ei tundu lihtsa tarbija vaatevinklist esialgu isegi säästupirnidele üleminek eriti säästlik, vähemasti alginvesteering tuleb üsna kopsakas. Rääkimata moodsatest küttesüsteemidest või individuaalsetest energiaallikatest (tuulik, päikesepaneel jms). Tasuvus hüppab kaugete aastate taha.

Ja samal ajal, kuigi seadmed ise tarbivad vähem, tuleb neid märkamatult juurde. Kõigepealt oli kodus heal juhul üks personaalarvuti, nüüd on igal pereliikmel sageli oma. Lisaks tahvelarvutid ja telefonid, teler magamistoas ja lastelgi oma tubades, külmik ja sügavkülmik. Ning kui visionääre uskuda, siis algab mõne aja pärast seoses elektrisõidukite laiema levikuga kiirlaadijate paigaldamise laine, et elektrirollerid ja autod saaksid kortermajade juures kõik kenasti reas öösiti voolu imeda. Jne.

Võid proovida säästa nii palju kui tahad, riik võib aidata teatud investeeringuid teha, kuid suuremast kulutusest elektrile pole ikkagi pääsu.

Sarnaselt säästukäitumisega elektri tarbimisel peetakse ka meditsiini hinna puhul oluliseks inimese enda tervisekäitumist. See tähendab eluviisi – tervislikku toitumist ja tervisesporti. Inimesele ei pruugi see ennetus olla kuigi soodne. Võtame või mahetoidu, mis on tublisti kallim. Trenni tegemiseks tuleb jällegi kulutusi teha, osta jooksutossud ja spordiriided, ujulaski käimine pole odav lõbu, kallimatest klubidest-harrastustest kõnelemata.

Võid püüda elada igati tervislikult, riik võib aidata teatud investeeringuid teha, kuid arstiabist pole sul ikkagi pääsu.

Šokeerivate hindadega uusi elektripakette vaadeldes tundub kõige mõistlikum rahu säilitada ja mõne aja möödudes otsustada. Vabal turul peaks igaüks lõpuks endale siiski enam-vähem mõistliku paketi leidma.

«Keset liberaalset vabaturumajandust ei saa olla Eesti tervishoius igavest õnnerikast sotsialismi,» kirjutas eelmisel nädalal Postimehes arst Tõnu Peets. Ka arstide streik viib mõttele, et ühel hetkel peaksime valima justkui meditsiinipakettide vahel. See tähendab, et tervishoiusüsteemiski tuleb meil tõenäoliselt oma kulutusi suurendada. Kuid panustamine võib olla pikas plaanis õigustatud, kui see toob kaasa stabiilsema süsteemi. Elektrišokk on ju ka ravimeetod.