/nginx/o/2010/10/26/455520t1hbed9.jpg)
Üldiselt olen seda meelt, et inimeste usulistesse veendumustesse on põhjust suhtuda lugupidavalt, aga kui austamise põhjus on tegelikult hirm, siis see pole austus selle sõna sügavas tähenduses. Ei saa kuidagi õige olla, et sellel, kes ähvardab vägivallaga, lastaksegi dikteerida, mida ja keda peame austama.
Paar nädalat tagasi ilmus internetti prohvet Muhamedi halvustav kodukootud video. Ma ise ei ole neid liikuvaid pilte näinud, ent peaaegu kõigi läänemaiste intellektuaalide jutu järgi, kes on seda kommenteerinud, olevat tegu päris idiootliku oopusega. Ma tõepoolest ei tea, kui paljud kommenteerijatest on seda videot oma silmaga näinud, ehkki ma kahtlustan, et päris mitmed sõnavõtjad räägivad asjast, mida nad tegelikult ise näinud pole. Aga pea igal pool on see video üksmeelselt hukka mõistetud.
Samad inimesed, kes alles äsja kaitsesid Pussy Rioti sõnavabadust, näivad nüüd ühtäkki olevat seda meelt, et prohvet Muhamedi pilkav video pole mingilgi kombel sõnavabaduse küsimus. Miks? Seepärast, et kümned inimesed on saanud islamimaades vägivaldsete meeleavalduste ajal surma. Sõnavabadus peab siis vägivallaohu ees taganema.
Pussy Riotit oli kergem kaitsta, sest lääne inimestele ei tähendanud see mingisugust isiklikku riski. Kui idas valitses kommunism, tavatsesid mitmed niinimetatud intellektuaalid läänes korrata lauset «Rather red than dead» («parem punane kui surnud»). Toona arvasid need inimesed vist, et maailma tabaks tuumasõda, kui kommunismile vastu hakatakse. Samalaadne nähtus on minu meelest tekkinud äärmuslike islamistide ees tuntava hirmu tõttu. Ja seda hirmu ju äärmuslikud islamistid tahavadki saavutada.
See pole sugugi esimene kord, kui prohvet Muhamedi puudutavad pildid segadusi tekitavad. Aastatel 2005–2006 oli Taani vägivaldsete islamistide eriline vihaobjekt, sest Taani suurim päevaleht Jyllands-Posten oli avaldanud 12 karikatuuri prohvet Muhamedist. Suurimat raevu tekitas äärmusislamistides pilt, millega viidati terrorismile – prohveti turbanis oli põleva süütenööriga pomm.
Pärast avaldati need pildid ka mitmes teises lääne lehes, aga mitte Soomes, vaid väike Soome Sisu nimeline organisatsioon avaldas need oma internetilehel. See viis siiski selleni, et kogu Soome juhtkond, president Tarja Halonen, peaminister Matti Vanhanen ja välisminister Erkki Tuomioja avaldasid piltide avaldamise pärast sellel netilehel kahetsust ja palusid selle pärast avalikult vabandust. Ilma nende vabandamisteta poleks enamik soomlastest üldse teadnudki, et niisuguse organisatsiooni netileht on olemas. Üks Soome karikaturist joonistas seepeale pilapildi, millel Halonen, Vanhanen ja Tuomioja põletavad Taani lippu.
Eelmisel talvel jõudis Pussy Riot pea kogu maailma teadvusesse. Noored naised esitasid Moskva kirikus performance’i, mis kritiseeris Putini ja kiriku suhteid. Kolmele Pussy Rioti liikmele määrati hiljuti kahe aasta pikkune vanglakaristus. Karistust on üle maailma täiesti põhjendatult kritiseeritud ning peetud jõhkraks sõnavabaduse ahistamiseks.
Teisalt solvas Pussy Rioti provokatiivne esinemine kiriku altari ees tõepoolest paljude venelaste usulisi tundeid. Esinemiskoha valik oli minu arvates päris rumal, aga selle eest ei peaks küll kedagi vanglasse saatma. Soome kõnekäänu järgi tehakse rumaluse eest trahvi ning mingi sedasorti karistuse määramine Pussy Rioti liikmetele oleks võib-olla olnud isegi asjakohane.
Hiljuti saagis paljastatud rindadega naine Ukrainas mootorsaega maha Stalini ohvrite mälestamiseks püstitatud puust risti – oma jutu järgi tegi ta seda Pussy Rioti toetuseks. Ka see performance solvas paljude inimeste usulisi tundeid ning ajaloolise õigluse taju.