Sulev Valner: aga lastetoetus ei tõuse ju!

Sulev Valner Foto: SCANPIX

Valitsuskoalitsiooni kuldsuud pommitavad meid viimasel ajal pidevalt teadetega, kuidas tuleval aastal lastetoetusteks raha juurde antakse. Seda juttu võis välja kannatada teadmises, et kui eelarves pole eriti võimalusi, on asi seegi, kui mõnda prioriteetseks nimetatavasse valdkonda midagigi lisandub. Muidugi on hea, et vähemalt mõnede kõige vaesemate ja lasterohkemate lastetoetused kasvavad.

Alles oli seegi, kui riigikogu sügisese istungjärgu avamise puhul teatas Reformierakonna fraktsiooni juht Jaanus Tamkivi pidulikult, et kogu eeloleva poliitika-aasta peaküsimuseks peab kujunema «lastetoetuste tõusu reform». Võis aru saada, et see on üks väheseid valdkondi, kuhu ollakse valmis midagi lisama.

Sel nädalal valitsuses heaks kiidetud tuleva aasta riigieelarve eelnõu paneb aga kõik need senised kõlavad jutud prioriteetidest teise valgusse. Tehes otsuse suurendada kõigi ministeeriumide haldusalade palgakulu ühtmoodi 4,4 protsenti, andis valitsus korraga mitu olulist signaali.

Esiteks, et rahandusminister Jürgen Ligi seni kuude kaupa korrutatud sõnum raha vähesusest, mille tõttu ei tasu eriti kellelgi hellitada lootusi tuleval aastal riigieelarvest midagi juurde saada, ei pea enam paika. Iseenesest on see hea uudis, et prognoosid on paranenud.

Teiseks andis otsus, millega kõigile ministritele jagati lisaraha täpselt ühe mõõduga, tunnistust valitsuse sisulisest otsustusvõimetusest prioriteetide määramisel. Vaat see on tõeline raha külvamine lennukilt, kui kasutada üht peaministri kunagi öeldud väljendit lastetoetuste kohta.

Ilmselt on tegu vürstiriikide ühisvalitsusega, kus iga minister võitleb eelkõige ainult oma tüki eest. Seda, nagu näha, teevad nad edukalt. Harjutusi föderatiivseks Euroopaks!

Kolmandaks hakkavad nüüd kõik teised eelarvest raha saajad loomulikult võrdlema oma summasid selle 4,4 protsendi palgatõusuga ministeeriumides. Võrdlevad näiteks arstid, kelle streigiähvarduse peale lubas sotsiaalministri juhitav haigekassa nõukogu neile palgalisa kolm protsenti. Asi seegi, oleks varem võinud öelda, aga nüüd jääb see juba alla riigitöötajatele lubatud palgatõusuprotsendi.

Aga üks, mis ei tõuse selle uue eelarvega endiselt mitte sentigi, on tavaline ehk üldine lastetoetus. Seesama 19 eurot kuus, mida me kõik juba aastaid ja ka edaspidi lapse pealt saame, kui pere ei ole allpool vaesuspiiri või paljude väikeste lastega. Isegi 20 euroni ei raatsi nad seda sümboolset summat ümardada.

Pange parem suu kinni, valitsuspoliitikud, lastetoetuste kui prioriteedi teemal.