Epp Rebane: arenguvestlus jääb kooli enda otsustada

Epp Rebane Foto: Liis Treimann

Vastuseks Postimehe arvamusportaalis esitatud seisukohale, et õpilaste arenguvestluste arvelt küll «koolibürokraatiat» kärpima ei peaks, kirjutab haridusministeeriumi nõunik Epp Rebane, et ministeerium arenguvestlusi ei kärbigi – nad jätavad selle küsimuse lihtsalt kooli enda otsustada.

Hea meel on sellest, et nii õpetajad kui ka õpilased arenguvestluste tähtsust hindavad ning neid enesestmõistetavaks peavad.

Kahjuks on eelnõud (vaatamata põhjalikule selgitusele seletuskirjas) mõistetud nii, et arenguvestlusi enam korraldama ei pea. Peab küll, aga kooli kehtestatud korras, mis on hoolekoguga läbi arutatud.

Eesmärk oli muuta arenguvestluste korraldus paindlikumaks, nn oma kooli nägu, nagu paljud koolijuhid ja õpetajad olid soovinud.

Koolide tavapärane praktika näitas, et on neid õpilasi, kelle puhul koostöö lapsevanemaga sujub väga hästi igapäevases suhtluses niigi, ning samas on õpilasi, kes vajavad arenguvestlust mitu korda aastas.

Seepärast osutus nõue kõigile täpselt samade reeglite ja sama ajavahemiku järel arenguvestlusi korraldada põhjendamatuks formaalsuseks.

Mõistlikum on jätta need otsused kooli teha, tagades siiski lapsevanemale õiguse soovi korral oma lapse arenguvestlust nõuda.

Sellisel moel saab õpetaja paremini õpilastele individuaalselt läheneda ning väheneb ka tema koormus. Eriti olulised on arenguvestlused laste puhul, kellel on hariduslik erivajadus või käitumisprobleem või kelle koduga ei ole kool saavutanud igapäevast head sidet ja koostööd.

Seda aspekti rõhutati eelnõus eraldi ning see rõhuasetus ilmselt arusaamatust põhjustaski. Kui mõte jäi ebaselgeks, täpsustame eelnõu sõnastust.

Haridusteadlane Jüri Ginter ja õpetajate liidu juht Margit Timakov kirjutasid üleeile Postimehe arvamusportaalis, et kohustuslikke arenguvestlusi ei tohi kaotada - pigem tuleb kärpida «bürokraatiat» hoopis mujalt.