Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Lapsevanem: arenguvestlus lähtugu konkreetsest vajadusest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Ardo Reinsalu.
Ardo Reinsalu. Foto: Erakogu

Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) vanematekogu esimehe Ardo Reinsalu hinnangul peaksid arenguvestlused edaspidi lähtuma konkreetsest vajadusest.

Lastevanemate esindajana šokeeriks mind ilmselt see, kui arenguvestluseid enam ei korraldataks. Arenguvestlus on kahtlemata nii lapsele, lapsevanemale kui ka lapse arengut suunavale koolile ülimalt oluline töövahend. Teisalt ei ole kasu kohustuslike ja «mõttetuks bürokraatiaks» kujunevatest kokkusaamistest, mille eesmärk on ainult seadusepügala jälgimiseks linnukese tegemine. Tõde on ilmselt seal kahe võimaluse vahel peidus. Minu arvates on arenguvestlus oluline, kuid peaks lähtuma konkreetsest vajadusest. Vajaduse all ei pea ma silmas mitte «probleemseid» juhtumeid. Täiesti vale on mõelda, et arenguvestlusi vajavad ainult need pered, kus oleks vaja täiendavalt pingutada lapse õpikohustuste täitmiseks. Täpselt samuti – või mõnikord enamgi – vajavad taolisi kokkusaamisi n-ö probleemivabad õpilased ja nende vanemad. Kui maailm oleks ideaalne, siis on just arenguvestlus see koht, kus õpetaja, õpilane ja vanemad saavad segamatult koos vestleda. Kuid maailm ei ole ideaalne. Miks?

Peamine probleem on arenguvestluseks aja leidmine. Tänapäevasel aktiivsel ja tublil õpetajal on niigi palju lisakohustusi. Kohustusi, millega ta tegeleb omast vabast ajast ning mille eest ta ei saa isegi mitte tasustatud. Kuidas siis leppida veel kokku kohtumised nii, et samuti ülihõivatud 30 lapse vanemad selle ka enda graafikusse mahutaksid? Või mida teha siis, kui mõned lapsevanemad ei soovigi arenguvestlust – kas ka siis peaks seda kohustuslikus korras läbi viima ja keda me sellisel juhul üldse kohustada saame? Ilmselt viitavad kõik need juhud sellele, et arenguvestlus ei peaks olema rangelt kohustuslik, küll aga vastavalt vajadusele. Vajaduse üle võivad otsustada nii kool, lapse klassijuhataja kui ka vanemad ühisel nõul. Ei tasu ära unustada, et meie eesmärk ei ole mitte linnukeste täitmine, vaid lapse arengule kaasaaitamine. Aitame kõik koos õpetajal sellega toime tulla! Tähendab see siis arenguvestlust kaks korda, korra aastas või korra kahe aasta jooksul.

Tagasi üles