Madis Kallas.

FOTO: SCANPIX

Eesti spordi parema homse nimel on vaja palju panustada ning mitte üksnes raha, vaid ka aega ja tahet. Eesti spordielu juhtivad inimesed peavad isiklikke huvisid kõrvale jättes keskenduma sajaprotsendiliselt spordi arendamisele, mis nõuab märkimisväärselt energiat, professionaalseid taustajõude ja motivatsiooni teha asju senisest veelgi paremini.

Järgnevatel aastatel vajavad Eesti spordijuhtide tähelepanu ning maksimaalset pühendumist paljud olulised teemad ja vastamist mitmed küsimused. Pikemalt olen nendest kirjutanud ja oma arvamust avaldanud kodulehel www.madiskallas.ee. Järgnevalt peatun mõnel kitsaskohal, mille lahendamine aitab minu hinnangul Eesti sporti tervikuna paremaks muuta noortespordist tippspordini.

Kõigi huvigruppide kaasamine. Eesti Olümpiakomitee (EOK) on pärast Eesti Spordi Keskliiduga ühinemist kogu spordi katusorganisatsioon. Olümpiamängudel osalemine ja nendeks valmistumine on tegevusest vaid üks osa. Paraku ei oska paljud inimesed seostada EOK-d näiteks regionaalsete spordiliitudega või olümpiamängude kavasse mittekuuluvate aladega. Seetõttu peab olümpiakomitee tegevusse jõulisemalt kaasama kõik huvigrupid ja regulaarselt nendega koostööd tehes leidma lahendusi probleemidele, mis on olümpiamängudega seotud üksnes kaudselt.

Spordi rahastamine korda. Rahast rääkides ei ole mõtet üksnes tõdeda, et seda võiks olla rohkem. Pigem tuleb mõelda, kuidas olemasolevaid vahendeid võimalikult efektiivselt kasutada. Riigikontroll juhtis aasta alguses tähelepanu Eesti spordi praeguses rahastamissüsteemis valitsevatele puudustele ja soovitas teha mitmeid muudatusi. Kõigile osapooltele peavad olema arusaadavad hasartmängumaksu nõukogu ja kultuurkapitali projektitoetuste jagamise alused. Süsteem on küll olemas ja töötab, kuid selles on liiga palju küsitavusi. Lisaks on vaja kriitilise pilguga üle vaadata erinevatest allikatest sporti suunatavad rahad ja lähtuma nende jagamisel üksnes ratsionaalsetest alustest. Üheks negatiivseks näiteks on riigi poolt rahastatavad õppekohad Audentese spordigümnaasiumis. Idee on väga hea, kuid see raha täidab oma eesmärki vaid osaliselt. Elu meie ümber areneb pidevalt ning Eesti spordisüsteem peab muutustega kaasas käima.

Liikumisharrastus terves Eestis. Regionaalsport on valdkond, mis jääb väga sageli tippspordi varju, ehkki need kaks on omavahel tihedalt seotud. Eestis on peaaegu kõikjal loodud sportimiseks ja liikumiseks üsna head tingimused. Tihti jääb aga puudu just organiseerijaid ja motiveerivaid väljundeid. Regionaalse spordi arengu seisukohast on vaja esmalt lõpule viia treenerite riiklike palgafondide loomine maakonnakeskustesse. Riigi tugi maakondades toob piirkonda juurde haritud sporditöötajad, kes peale treeningtöö saavad vajadusel tegeleda näiteks teavitustööga, ürituste korraldamisega ja talentide otsimisega. Samuti on vaja aidata regionaalsetel spordiliitudel tugevdada Eesti mängude positsiooni, et need mängud saavutaks tuntust ja tunnustatust. See annab inimestele Eestimaa eri paikades emotsionaalse ning võimsa väljundi ja ühtekuuluvustunde suure spordipeo näol, mille jõud ja mõju kohalikule kogukonnale on märkimisväärne.

Spordiobjektide kasutamine paindlikumaks. Jõulisemalt peab rõhutama, et kohalike omavalitsuste hallatavad spordiobjektid on eelkõige avalikku huvi teenivad sotsiaalobjektid, mitte äriettevõtted. Spordiareenide kasutamine tuleb teha paindlikumaks ja kõigile kättesaadavamaks. Siinkohal on märksõnadeks spordibaaside vabade aegade kaardistamine, inimlikumad reeglid ja vabatahtlikud järelevalvajad. Kevadest sügiseni on eestlased enamasti aktiivsed, kuid pimedatel sügis- ja talvekuudel peab neid meelitama rohkem liikuma ning selleks on vaja paljude spordiobjektide toimimise põhialused üle vaadata.

Vabatahtlike rolli suurendamine. Eesti on piisavalt arenenud ja avatud ühiskond, et lääneriikide eeskujul suunata oluliselt rohkem energiat vabatahtliku tegevuse populariseerimiseks. Spordis on vajalik vabatahtlike parem kaasatus igal tasemel ja tasandil. Suurte spordiürituste puhul toimib vabatahtlik töö juba üsna hästi, kuid näiteks maakondades on vabatahtlike süstemaatiline kaasamine peaaegu olematu. Ürituste korraldajatele ja spordiklubide esindajatele tuleb õpetada vabatahtliku töö tulemuslikku rakendamist. Vabatahtlike kaasamine abitreeneritena, spordipaikade valvuritena-korrastajatena ja ürituste korraldajatena aitab kokku hoida rahalisi vahendeid ning see on mitmes lähiriigis edukalt järele proovitud. Koostöö Kaitseministeeriumiga. Spordi roll ühiskonnas on niivõrd lai, et seda valdkonda on raske siduda üksnes sotsiaal-, kultuuri- ning haridusministeeriumiga. Näiteks on võimalik koostöös kaitseministeeriumiga panna tööle meditsiinikeskus, mida vajavad nii sõjaväelased kui ka sportlased. Võimalus on ka erinevate stipendiumite andmiseks. Midagi täiesti uut ei ole vaja Eestis leiutada, kuna spordi- ja jõustruktuuride koostöö toimib väga paljudes riikides mõnevõrra aktiivsemalt kui meil. Koostööst Kaitseministeeriumiga võidavad kõik osapooled.

Terviseuuringud lihtsamini kättesaadavaks. Terviseuuringud on palju laiaulatuslikum teema kui sport ja see nõuab kogu ühiskonna aktiivsemat sekkumist. Harrastussportlaste suurenev hulk on toonud päevakorda terviseuuringute kättesaadavuse küsimuse kõikjal Eestis. Samuti on äärmiselt kahetsusväärne, et paljud lapsed peavad spordialasteks terviseuuringuteks sõitma oma kodumaakonnast kaugemale. Selles valdkonnas on realistlikke lahendusi välja pakkunud Tartu Ülikooli kliinikum, kuid erinevad koostöövariandid on jäänud paljude maakonnahaiglatega paraku lõpliku sammu ootele. Terviseuuringute kättesaadavuse paranemine annab ka suurema võimaluse talentide leidmiseks. Üksnes treeneri professionaalsusest ja lapse tahtmisest ei piisa, mitmed näitajad on võimalik oluliselt täpsemalt kindlaks teha just meditsiiniliste uuringutega.

Rohkem tähelepanu väärtusi kujundavatele ideaalidele spordis ja ühiskonnas. Ausus, avatus, viisakus, eetilisus ja kõrged käitumisnormid vajuvad ühiskonnas üha rohkem tahaplaanile. Spordis on järjest enam võimust võtmas poliitika, ebaausad võtted ja erinevad JOKK-skeemid. Paraku pean nõustuma ühe endise poliitiku arvamusega, et praeguse eliidi võimu kindlustamine on seadnud ohtu meie arengu.

Autor soovib kandideerida EOK presidendiks.