/nginx/o/2012/08/23/1284044t1hf8e5.jpg)
Postimehe arvamusportaali küsitlus riigikogu väliskomisjoni liikmete seas näitas, et nende hinnangul pole Eestile vahet, kas USA presidendiks saab vabariiklane Mitt Romney või jätkab sellel kohal demokraat Barack Obama.
Riigikogulased: Eestile pole vahet, kas võidab Romney või Obama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«USA on Eesti jaoks unikaalne ja ülioluline partner, kellega me peame oskama hoida häid suhteid ja teha koostööd sõltumata sellest, kumma partei kandidaat võidab presidendivalimised või kellel on ülekaal kongressis,» kommenteeris sotsiaaldemokraatide liider Sven Mikser. Tema sõnul on seda Eesti suutnud minevikus ja peab suutma ka tulevikus.
«USA presidendi valimine on ameeriklaste ülesanne ja nad teevad seda eeldatavasti eelkõige lähtudes sellest, kumba kandidaati nad peavad paremaks valikuks Ameerika Ühendriikidele,» tõdes Mikser.
«Eesti peab suutma võtta sellest tulemusest parima, andmata ennetavaid hinnanguid sellele, kes võiks meie ootustele paremini vastata.»
Ka reformierakondlase Imre Sooääre sõnul ei ole põhjust arvata, et emb-kumb presidendikandidaat oleks Eestile teisest oluliselt parem valik. «Tähtsamaks võib kujuneda pigem uue välisministri roll,» leidis ta.
«Niikaua kui USA jätkab seni kehtinud poliitikaid Eesti suunal ja Euroopast distantseerumisele kurssi ei võta, ei tohiks presidendivahetus olulist muudatust kahe riigi suhetesse tuua.»
Mikseri sõnul on Sooääregi mainitud mure Euroopast distantseerumise pärast laialt levinud, kuid seda kaugenemist ei määra USA presidendivalimised.
«See sõltub eeskätt kahest asjast. Esiteks sellest, kas Euroopast lähtub mingeid julgeolekulisi või majanduspoliitilisi kriise, mis võiksid ohustada USA huve, ja teiseks sellest, kuivõrd suurel määral sunnib Aasia suurriikide esiletõus Ameerikat keskenduma traditsiooniliste liitlaste ja partnerite kõrval Aasiale ja Vaikse ookeani regioonile,» märkis Mikser.
«Mõlemad on suurel määral objektiivsed kriteeriumid ega sõltu olulises osas presidendi subjektiivsetest huvidest või eelistustest,» lisas ta.
Üldiselt leidsid väliskomisjoni liikmed, et praegu on presidendirallis edumaa Barack Obamal, kuid ennustasid lõpuks tasavägist heitlust.
«Võib arvata, et valimiskampaania viimased nädalad tulevad väga pingelised ja palju on mängus teledebattidel,» kommenteeris IRLi kuuluv komisjoni esimees Marko Mihkelson. «Tulemuse otsustavad nn võnkeosariigid. Hetkel on kerge edu president Obamal.»
Reformierakondlase Margus Hansoni sõnul tuleb võitjat otsides vaadata mitte niivõrd arvamusküsitlusi kui seda, kuidas jaotuvad valijamehed osariigiti.
«Valijameeste arvestuses paistavad Obama väljavaated hetkel paremad olevat, tal on ekspertide hinnangul edumaa just suurema valijameeste arvuga osariikides nagu California, New York jt.»
Samas tõdes Hanson, et mõnes olulise mõjuga osariigis nagu nt Florida on olukord üsna piiri peal ja võib valimisteni jääva aja jooksul veel muutuda.
«Palju sõltub sellest, millised uudised USA majanduse tervise kohta lähinädalatel tulevad, kui palju tõuseb kampaania keskpunkti välispoliitika ja kuivõrd õnnestub just eelnimetatud kindla eelistuseta osariikides kandidaatidel valijaid enda poole võita.»
USA presidendivalimistel 6. novembril valitakse valijamehed 538-liikmelisesse valimiskogusse, kusjuures igas osariigis enim hääli võitnud kandidaat saab endale kõigi osariigi valijameeste hääled. Valijamehed valivad ametlikult presidendi poolteist kuud hiljem, 17. detsembril.