/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
Põhjamaade naabrus pole üksnes Eesti õnn, vaid üha rohkem ka õnnetus. Nagu enamik asju siin ilmas on kahe otsaga. Just see, et Soome on Tallinnale ligemal kui Tartu või Kohtla-Järve, et Rootsi jääb pelgalt tunnise ja Norra kahetunnise lennusõidu kaugusele, lisaks Põhjamaa rahvaste kultuuriline lähedus, annabki Eesti arstidele ja tervishoiutöötajatele võimaluse esitada palgaküsimuses Eesti maksumaksjaile suuremaid nõudmisi.
Vaadakem tõele näkku: isegi kui Eesti tõstaks meditsiinitöötajate palka lausa 20 protsenti, jääks see ikkagi kolm korda alla Soome ja Rootsi ning neli korda Norra ametivendade-õdede töötasule.
Põhjamaad, pole kahtlustki, teavad seda, nagu sedagi, et ebavõrdne olukord tuleb neile üksnes kasuks. Tööjõu vaba liikumise sildi all, mis justkui vabastaks neid igasugusest moraalsest vastutusest, võtavad nad silmagi pilgutamata vastu kõik Eesti kallilt koolitatud spetsialistid. Küllap suudavad põhjamaalased endale isegi sugereerida, et sooritavad heateo: annavad vaestele Eesti arstidele võimaluse teenida euroopalikku palka.
Tegelikult lõhnab Põhjamaade vastutulelikkus Eesti arstide võõrustamisel tugevasti kolonialismi järele. Nii nagu Vana Maailma koloniaalvõimud pumpasid oma asumaadest välja loodusvarasid ning lõhkusid sedasi kohalikku elulaadi, kasutavad Põhjamaad ilma südametunnistuse piinata samuti meie rahvuslikku rikkust, väljaõppinud arste, ega mõtle sekundikski sellele, mis saab siis ärakasutatud maa – Eesti – elanike tervisest ja heaolust.
Või üritab keegi nüüd väita, et ega Põhjamaad pea end tundma süüdi selles, kui Eesti ei suuda oma arstidele maksta palka, mis neid kodumaad hülgama ei paneks? Aga tuletage meelde nõudmise-pakkumise vahekorra reeglit. Vaevalt leiaks Eesti meditsiinitöötajad Põhjamaades tööd, kui jõukad ja imetletud Soome, Rootsi ja Norra suudaks oma tervishoiusüsteemi korraldada sedasi, et nende arstid omakorda veelgi heldema palgaga riikidesse ei pageks, nii et lõpuks tuleb vaese ja väikse ülemerenaabri tohtrid üle meelitada.
See, et Põhjamaad Eestit nii ära kasutavad, on eriti groteskne arvestades, kui ülla, teistest hooliva ja nõrgemate pärast muretsevana need ennast näha ja näidata armastavad. Tegelikult, nagu elu kinnitab, valitseb nii Soomes, Rootsis kui Norras samasugune küüned-enda-poole-mentaliteet ja saagu-teistest-mis-tahes-hoiak nagu mujal maailmas. Kui Põhjamaad peaks soovima vastu vaielda, et eksin, siis avalik tunnistamine, et Eesti arste avasüli vastu võttes üritavad nad lappida Eesti arvelt auke oma heaoluühiskonnas, kõlaks algatuseks vähemalt aumehelikult.