Juhtkiri: pilt Eestist kui toredast vabadusi austavast maast
25. september 2012, 12:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimõigusorganisatsioon Freedom House paigutas Eesti internetivabaduste uuringus käsitletud riikide hulgas esimesele positsioonile USA ja Saksamaa ees. Võime seda võtta kui tunnustust Eesti ühiskonnale ja riigi institutsioonidele. Meenutagem ka seda, et selle aasta alguses seadis organisatsioon Piirideta Ajakirjanikud Eesti pressivabaduse indeksis kolmandale-neljandale kohale, ühele pulgale Hollandiga. Mõlemad positsioonid annavad Eestist pildi kui toredast maast, kus riigivõim ei piira kodanike õigust vabalt oma mõtteid levitada ning teiste loodud informatsioonile ligi pääseda. Sõnavabadus on alushüve, mis on paljude muude arengute eeldus.
Esikoht Freedom House’i uuringus ei tähenda seda, et Eestis ühelgi moel internetivabadust ei piirataks või et uuringu koostajaid poleks konkreetsetest juhtumitest informeeritud. Eesti riigi-ülevaates on võrdlemisi detailselt kirjeldatud nii võimalusi kui piiranguid ning ka meie siseriiklikke arutelusid internetivabaduse üle. Raport ei jäta mainimata ka kevadel toimunud proteste võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA vastu, mis koondas tuhandeid internetivabaduse eest võitlejaid. Seda enam võime Eesti esikohta Freedom House’i «edetabelis» võtta hea uudisena ning ka tunnustusena meie kodanikuorganisatsioonidele, kes internetivabaduse eest valvel seisavad.
Mitmed tähelepanelikud ja nutikad inimesed on märkinud, et kaldume Eestis mitmesuguseid edetabeleid ülemäära väärtustama ja ka avalikus sõnas suhtutavat neisse kriitikavabalt. Siiski annavad pingeread meile võimaluse võrrelda ennast maailma teiste riikidega. Kui veel erinevad organisatsioonid hindavad lähedasi aspekte meie ühiskonna kohta ning jõuavad sarnaste tulemusteni, võiksime seda tõsiselt võtta isegi siis, kui Eesti kohta öeldakse midagi head.
Vaadates Freedom House’i maailmakaarti, näeme, et suur osa maailmast ei naudi ligilähedaseltki samasuguseid vabadusi kui meie Eestis. Autoritaarsed režiimid üritavad piirata ja piiravadki mitmel moel nii informatsiooni levitamist kui sellele ligipääsu internetis. Nii nagu võimu säilitamise huvides surutakse alla kodanikuvabadusi muudes valdkondades, püütakse kammitseda neid ka üleilmseks ja vabaks mõeldud arvutivõrgus.
Neist ohtudest ja ebameeldivatest arengutest annab Freedom House’i värskelt avaldatud enam kui 600-leheküljeline uuring ülevaate (vt www.freedomhouse.org).
P.S. Eelmisel nädalal Washingtonis peetud Freedom House’i auhinnatseremoonial oli peaesinejaks Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Tema essee mõõdus kõne väärib lugemist (http://president.ee/et/ametitegevus/koned).