Andres Lipstok: pole põhjust olla liialt kartlik

Üle poole aasta on maailmas valitsenud tõeline majanduskriis. Praeguseks on peaaegu kindel, et majanduskasvu taastumist arenenud maailmas ei ole oodata enne 2010. aastat. Ka keskmises perspektiivis võib majanduskasv jääda möödunud kümnendi kiire arenguga võrreldes tagasihoidlikuks.

Euroopa Liidus on vanemates liikmesriikides karm reaalsus alles kohale jõudmas. Soomes ja Rootsis on tööstustoodangu maht aastaga vähenenud veerandi võrra ning tööpuudus suureneb. Ka uute liikmesriikide majandused võivad kukkuda järsemalt, kui praegu arvata osatakse. Nii võib riskistsenaariumi kohaselt ka Eesti sisemajanduse kogutoodangu langus aasta esimesel poolel olla mõõdetav kahekohalise arvuga.

Senised ohutegurid on kahanenud

Eestis algas majanduskasvu aeglustumine juba 2007. aasta keskel, märgatavalt varem enamikust teistest Euroopa riikidest. Viimase poole aasta kõige olulisemaks muutuseks Eesti majanduses on mitmete seniste ohutegurite järsk ja kiire kahanemine, millele on kaasa aidanud valitsuse ja pankade varasematel aastatel kogutud tugevusvaru.

Eesti jooksevkonto puudujääk, st majanduse säästude ja investeeringute vahe ehk sõltuvus välisraha jooksvast sissevoolust on väga järsult kahanenud. Arvatavasti on majanduse jooksvad tulud ja kulud tänavu esimest korda viimase 15 aasta jooksul tasakaalus ning ei saa välistada ka jooksevkonto ülejääki. Suure tõenäosusega väheneb ka Eesti välisvõla kogumaht. Seejuures peaks kahanema Eestis tegutsevate pankade välisvõlgnevus, sest eraisikute hoiuste kasv ning väike laenunõudlus võimaldavad osa eelmistel aastatel emapankadelt laenatud rahast tagasi maksta.

Soovin seejuures rõhutada, et jooksevkonto tasakaalustumine on eelmiste aastate väga suurtele investeeringutele järgnev korrektsioon. Keskmises ja pikemas perspektiivis jätkub kindlasti välisinvesteeringute sissevool Eestisse. Kapitalimahutusi on meil ühe inimese kohta endiselt oluliselt vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt ning investeeringute keskmine tootlikkus Eestis jääb kõrgemaks kui nn vanades liikmesriikides.

Majanduse konkurentsivõime jaoks ei ole vähem tähtis ka palgakasvu aeglustumine. Palkade kiire tõus oli osaliselt reaktsioon eelnevatel aastatel jõudsalt suurenenud kasumitele. Töötasufondi suhteline suurenemine andis majanduskasvu tulemustest senisest suurema osa töövõtjatele. Eelmise aasta alguseks jõudis aga palgakasv tasemele, mis ohustas selgelt Eesti konkurentsivõimet. Ligikaudu 15 protsendini küündinud palgatõus on ilmselgelt liiast ajal, mil toodang töötaja kohta väheneb. Selle aasta esimestel kuudel on aga palgakasv möödunud aastaga võrreldes tegelikult peatunud.

Samal ajal tuleb rõhutada, et töötasu Eestis on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes ikka veel madal. Eksivad need analüütikud ja ettevõtjad, kelle arvates peaks Eesti konkurentsivõime säilitamiseks keskmist töötasu oluliselt alandama. Eesti ei ole ega saa olema väga madala palgatasemega riik. Pärast vajaliku korrektsiooni läbimist jätkab Eestis palgatase tõusmist koos majanduse üldise arenguga.

Samal ajal palgakasvu pidurdumisega on peatumas ka inflatsioon ehk hindade tõus. Pärast Euroopa Liiduga ühinemisele järgnenud hindade kohandumist ei ole Eesti üldine hinnatase viimasel poolel aastal enam kasvanud. 2009. aastal on inflatsioon tõenäoliselt negatiivne.

Eelolevatel aastatel hoiavad krooni fikseeritud kurss ja valuutanõukogu süsteem hinnad stabiilsena. Seejuures tasub mainida, et hinnatõusu peatumine ning euro intressimäärade langus toetavad sissetulekute reaalset ostujõudu. Hinnastabiilsuse jaoks on oluline, et riigi ja kohalike omavalitsuste kontrollitavad hinnad reageeriksid kiiresti kulubaasi ja majanduskeskkonna muutustele.

On arusaadav, et jooksevkonto ehk majanduse investeeringute ja säästude vahe tasakaalustumine ning hinna- ja palgatõusu pidurdumine on loomulik muutus viimaste aastate liiga kiire kasvutempo järel. Nende ülimalt oluliste riskifaktorite kiire normaliseerumine näitab Eesti paindlikkust ja kohanemisvõimet. Majanduses viimase kuue kuu jooksul toimunud muutused paremuse poole on loonud esimesed eeldused majanduskasvu järkjärguliseks taastumiseks. Tegelikult on meie majapidamistel ja ettevõtetel piisavalt ressursse, et vaadata tulevikku praegusest tublisti julgemalt. Oleme lasknud endid mõnel hukukuulutajal liialt ära hirmutada. Pigem on küsimuseks, kas ja kuidas Eesti suudab praeguseid võimalusi kasutada.

Tee majanduse uuele kasvule

Tänasele maailmale on iseloomulik, et ühtemoodi valusalt kannatavad nii sisenõudluse kasvule tuginenud riigid kui ka tööstuskaupade ekspordile lootnud majandused. Odaval laenurahal ning Ameerika ja Aasia nõudlusel põhinenud kasvumudel on ennast selleks korraks ammendanud nii Eestis kui ka ülejäänud Euroopas. Eesti ja Euroopa majanduskasvu taastumise aluseks on seega põhjalikud struktuursed muutused.

Eesti majanduse edasine areng peab tuginema senisest suurema lisandväärtusega valdkondadel, et tagada palkade ja sissetulekute edasine tõus. Ettevõtted peavad senised äriplaanid üle vaatama, tegevuse ümber korraldama ning vajadusel perspektiivitud ettevõtmised lõpetama. Riigi peamine ülesanne on neile ümberkorraldustele kaasa aidata. Eelkõige on selleks vaja hoida avatud, stabiilset ja ettevõtlust toetavat majanduskeskkonda. Järsud ja kiirustades tehtud sammud, olgu siis panganduses või eelarve- ja maksupoliitikas, ei mõju hästi Eesti usaldusväärsusele ega majanduskasvule.

Selles kontekstis on majanduse ja investeeringute taastumiseks kriitilise tähtsusega neli küsimust: tööturg, eelarve, panganduse usaldusväärsus ning ühinemine euroalaga.

Eesti eelarvepoliitika on kriisile seni hästi vastu pidanud. 2008. aasta eelarvekulude kiire kasv andis väga tugeva panuse majanduslanguse vältimiseks. Sellel aastal peab langusega kaasnev puudujääk kindlasti jääma Maastrichti kriteeriumidega lubatud piiridesse. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal peab aga seadma eesmärgiks eelarve struktuurse tasakaalu ja ülejäägi. Eelarvepositsiooni peab järk-järgult tugevdama selleks, et säilitada Eesti majanduse usaldusväärsus ja soodustada uusi investeeringuid. Valitsusel ei ole lühema perspektiivi eelarveotsuseid tehes kergeid valikuid, igal juhul peaks tagama nõrgematele elanikkonna gruppidele suunatud sotsiaalkulutuste rahastamise ning samal ajal säilitama mõistlikus mahus riiklikud investeeringud. Kuid küsimus ei ole mitte ainult eelarve tasakaalu taastamises. Muutunud majandusolukorras on ka sobiv aeg mõelda eelarve pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Tööturul on lühemas perspektiivis asjakohane paindlike töövormide kasutamine. Kokkuvõttes peab aga tööhõive langeva nõudlusega valdkondades siiski vähenema, sest ainult nii luuakse eeldused kasvuks teistes majandusharudes. Arusaadavalt toetavad seda hästi toimiv töötuskindlustus ning ümberõpe. Kuid lõpuks sõltub tööhõive siiski sellest, kui hõlbus või kulukas on uute töökohtade loomine ning kas palgakokkulepped peegeldavad konkreetse ettevõtte majandusolukorda. Selle aasta keskel jõustuv uus töölepingu seadus peaks suurendama tööturu paindlikkust. Ent samavõrra oluline on hoiduda ka tööjõuga seotud maksude tõstmisest.

Majanduse kohandumine ja kasv sõltuvad suurel määral ka pangandusest. Eelmiste aastate väga kõrgete kasumite ja küllaltki rangete pangandusnormatiivide tulemusena on Eestis tegutsevad pangad hästi kapitaliseeritud. Siiski vähenevad sel aastal tõenäoliselt pangalaenude kogumaht ja laenumarginaalid ehk pangalaenude intressimäärade ja Euribori vahe jäävad eelmiste aastate madala tasemega võrreldes kõrgemaks. Peamiselt peegeldab see muutunud olukorda maailma finantsturgudel.

Otseinvesteeringutel ja kapitalibaasi laiendamisel saab lähiaastatel olema senisest suurem osa. Eesti ettevõtete võlakoormus ei ole väike. Samas on olemas kõik eeldused, et pangad jätkaksid heade projektide rahastamist ning ettevõtete toetamist ka muutunud oludes.

Nagu ühiskond tervikuna, nii peavad ka pangad otsuste langetamisel vaatama hetkeolukorrast kaugemale ning arvestama laenuotsuste tegemisel majanduse soodsaid väljavaateid keskmises ja pikemas perspektiivis. Selles olukorras tunnustame valitsuse otsuseid toetada ekspordi krediteerimist ning rahastada tegevust alustavaid ettevõtteid. Samal ajal arvan, et vajadust riigi suuremahulise sekkumise järele pangandussüsteemi praegu pole.

Euro kasutuselevõtt

Euro kasutuselevõtt on Eesti majanduse loomulik arenguetapp. Olles olnud juba peaaegu 17 aastat oma rahasüsteemi kaudu majanduslikus mõttes euroala liige, on euroalaga liitumine Eestile oodatud ja loomulik jätk. Eriti praeguses globaalses majandusolukorras annab euroalaga liitumise selge ja konkreetne perspektiiv kindlust ning suurendab Eesti usaldusväärsust.

Praeguste hinnangute kohaselt täidab Eesti 2009. aasta lõpus kõik euro kasutuselevõtuks vajalikud kriteeriumid, sealhulgas seni probleemiks olnud inflatsioonikriteeriumi. Samas, nagu mainitud, saab kindlasti üheks võtmeküsimuseks eelarve puudujäägi kriteerium. Nii tänavu kui ka edaspidi peab koondeelarve puudujääk olema kindlasti väiksem kui kolm protsenti SKT suhtes. Ülejäänud kriteeriumide täitmisel ei ole Eestil probleeme – valitsussektori võlg on üks väiksemaid Euroopa Liidus, vahetuskurss on püsinud stabiilsena peaaegu 17 aastat, õigusaktid on vastavuses euroala omadega, meil ei ole probleeme keskpanga sõltumatusega ning pole alust arvata, et pikaajalise intressimäära kriteerium saaks negatiivse hinnangu. Eesti Pank on tehniliselt valmis euro kasutuselevõtuks ja aasta on piisav aeg selleks, et nii avalik kui ka erasektor saaksid kõik vajalikud ettevalmistused lõpuni viia.

Eesti Pank on oma prognooside põhjal hinnanud euro kasutuselevõtu väljavaateid ning oleme arvanud, et euro võiks 2011. aastal Eestis kasutusel olla. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank annavad oma järgmise korralise hinnangu Eesti valmisolekule euro kasutuselevõtuks tuleva aasta alguses. Pärast rahandusministeeriumi uue prognoosi valmimist analüüsib peaministri juures kokku kutsutud töögrupp põhjalikult kõiki eurole ülemineku väljavaateid ja võimalikku ajakava.

Kommentaarid